Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult
Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu). Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat. ( nagu oli inglismaal ) Rousseau: Tema poliitiline ideaal oli rahvavõim. 7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim. Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu 9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi. 1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik
pigem just traditsioone hoidev. Näiteks Salazari loosung „Deus, Patria, Familia“ (Jumal, Isamaa, Perekond) ja Portugali imperialismi ajaloolise tähtsuse rõhutamine „lääne ja kristliku tsivilisatsiooni kaitsmisel“. Francogi eesmärk oli teadlikult taastada ajaloolise Hispaania väärtused, mis Teine vabariik oli tema arust hävitanud; iseennast pidas aga ta Felipe II poliitiliseks reinkarnatsiooniks. Mõndades riikides puudusid presidentaalsel või kuninglikul absolutismil igasugused süsteemsed ideed, toetuti vaid pragmaatilisele tervele mõistusele ja patriootlikele üleskutsetele. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilise religioonina võtame seda religiooni, mis on juurdunud poliitilise kommuuniga. Sellisel määral, et see ei saaks eksisteerida ilma poliitilise aluseta. Poliitiline religioon tihti hõivab sama eetilise, psühholoogilise ja sotsiaalse osa nagu
Suvereniteet on tõeline vundament, millele rajaneb riigi kogu struktuur ning millest sõltuvad kõik kohtuametid, seadused ja korraldused. Suvereniteet on ainus kohustus, mis seob perekondi, kolleegiume, ühendusi, eraisikuid ning ainsat täiuslikku ühendust, mis ongi riik. Suvereniteet on absoluutne ja igavene võim riigi kehastuses. Suvereniteet on ennekõike väljendatud seadustes, mis on antud alamatele ilma nende nõusolekuta. [17]Kuid Bodini absolutismil on täpsed objektiivsed piirid, mis on määratud eetiliste normidega (õiglusega), loodusseadustega ja jumalike seadustega. Need piirid on ka absoluutse võimuga valitsusele kohustuslikud ning valitsus, kes ei austa neid, on türannia. B. arutleb eraldi ususallivuse üle raamatus "Seitsme isiku vestlus" (Colloquium heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni" esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B
annaabi.ee 
