✣ 2) teadlik ja eesmärgile orienteeritud võitlus. DIALEKTILINE JA AJALOOLISELT MATERIALISTLIK KLASSIDE KONTSEPTSIOON ✣ Selles kontseptsioonis on väga palju ratsionaalset, kajastab ühiskonna objektiivse arengu tähtsaid külgi. ✣ Eitada K. Marxi panust klassiideoloogiasse oleks sama, mis eitada tähtsaid momente, mida see sisaldab, mis omakorda oleks vale. ✣ Samas on Marxi õpetuses näha klasside rollide ja nende vaheliste suhete absolutiseerimist, mis tõi kaasa mitmeid olulisi tasakaalustamata aspekte sotsiaal-filosoofilise pildi sotsiaalses arengus. PÕHILISED JA MITTE PÕHILISED KLASSID ✣ Klassiühiskonna struktuuri analüüsimisel eristatakse põhilisi ja mitte põhilisi klasse ✣ samuti arvestatakse erinevate gruppide olemasolu klasside kihtide ja vahekihtide vahel ✣ Peamisteks klassideks nimetatakse selliseid klasse, mille olemasolu tuleneb otseselt antud
Käitumine on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame. Käitumise hinnanguvabaks kirjeldamiseks: kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega; vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu) vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi ) vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt) hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust) 1.5 Probleemide määratlemine Suheldes sõprade/tuttavate, vanemate või patsiendiga tunnete iga tema ütlemise või teo puhul, kas see on teile vastuvõetav (sallitav) või mitte(sallitav). Kui te ei kiida teise inimese käitumist heaks (see jääb allapoole teie sallivuse joont kuulub probleem teile
Kõik riigi organid teostavad oma funktsioone seadusega antud piirides. Seadused peavad olema seaduslikud e. vastama põhiseadusele. Seaduse rikkumine toob ka vältimatult kaasa vastutusele. Seadusliku tingimuses ei pääse ükski süüdlane vastutusest, ühtegi süütuid ei võeta vastutusele. 62. Õiguslik nihilism õiguse eitamine või skeptiline hoiak õiguse suhtes, mis väljendub ka isiku vastavas käitumises. Õiguslik idealism ühelt poolt konstruktiivne kriitika ja õiguse absolutiseerimist tuleb eraldama õiguslikusest nihilismist. Konstruktiivne kriitika paha ettepaneku järgi teha muudatusi.Ühiskonnas võib reguleerida ainult neid suhteid, mis on ühiskonnas objektiivselt välja kujunenud. On ekslik veendumus, et piisab vastu võtta rida häid ja tarku seadusi ja kõik probleemid ühiskonnas on lahendatud.
Ometi on apoliitilisus kui üks võimalikest eksisteerimisviisidest autorit edaspidigi paelunud ning komplitseeritumat kunstilist lahendust looma õhutanud, miks muidu on ta sellele probleemile üles ehitanud veel terve näidendi «Jälle häda mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab objektiivsete seaduste diktaadile alluma ka tema. Ometi aimub Jakobis individuaalse vabaduse, tahte ja soovide absolutiseerimist, temas on omamoodi mässu kõike nivelleeriva determineerituse vastu. Jakobi näol võiks tegu olla isiksuse eneseteostusega, mida sellisena ei koge ei Ruuben Iilime ega Aarne, kui Jakob poleks autori poolt nii naeruväärsena ja kohtlasena antud, et ka tema kuulutatud ideed omandavad ebatõsise värvingu. Ent sisuliselt on tal ju mõneski asjas õigus. Ajastu hullusele katsub ta vastu panna oma ilusa
annaabi.ee 
