• PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. • Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida • Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. • Valimispõhimõtted: Vabad valimised – valin, ei vali - Absentism Üldised valimised • Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Salajased valimised Ühetaolised valimised Proportsionaalsed valimised Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus.
· PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. · Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida · Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. · Valimispõhimõtted: Vabad valimised valin, ei vali - Absentism Uldised valimised · Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Uhetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised · KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, seega ka mittekodanikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad. Rahvahääletus
ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida •Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid •Valimispõhimõtted: Vabad valimised –valin, ei vali : Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine -Absentism Üldised valimised- Üldiste valimiste nõue viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Riigikohus on lubanud ka valimiskaotsjoni sisseseadmist, mis tagastatakse juhul kui kandidaat või kandideeriv nimekiri kogub teatud arvu hääli, selle eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ning ebatõsiste kandidaatide osalemist. Seadus keelas registreerimast eksitava nimega liite. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla valijate jaosk arusaadava nimega, ei
lugemiseks pole oluline, kui palju isikuid valimistel osales. Harilikult on vaba osavõtu korral valijate nimekirja kandmine valija enda otsustada. Absentismi all mõistetakse valijate mitte osavõtmist valimistest. Absentismi põhjuseks võib olla nii valijate apoliitilisus kui ka poliitiline protest. Absentismi kõrge tase seab kahtluse alla valimiste legitiimsuse poliitilises mõttes. Kui seadus seostab valimiste toimumise osavõtjate arvuga, siis võib absentism kaasa tuua valimiste lugemise mittetoimunuks. Kohustuslik vootum on valimistest osavõtu tegemine kohustuslikuks. Tavaliselt pole see demokraatlikele riikidele omane. Vahel aga (haruharva) mõned demokraatlikud riigid seda siiski teevad. Näiteks Itaalia kehtiv põhiseadus loeb valimistest osavõtu kodaniku kohuseks, samas pole aga mitteosavõtu eest karistust kehtestatud. Austraalias on mitteosavõtu eest kehtestatud trahv. Kreekas ja Türgis on karistused kuni vabadusekaotuseni
annaabi.ee 
