......................................................................................... 9 2 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobusest. Eesti hobune on vastupidiselt paljudele teistele hobusetõugudele suutnud säilitada suure osa oma omadustest ja oma aborigeensete joonte tõttu on ta eriti unikaalne. Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et eesti hobune on Eesti aladel elanud väga pikka aega, mistõttu võib seda hobusetõugu nimetada meie hobuseks. 3 Järvamaa kutsehariduskeskus EESTI HOBUSE AJALUGU Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, mille päritolu kohta puuduvad täpsed andmed
4. Värvuste analüüs Ulukhobuseid, kes kunagi elasid, neil oli tõenäoliselt tuhmi pruunikashall karvkate. Karv võimaldas neil ümbrusesse sulanduda. Tänapäeval on hobuste värvistik tunduvalt rikkam. Selleni on jõutud tänu erinevate geneetiliste materjalide kokku liitmisel. See on olnud keerukas, kuna mõned värvused mõjutavad temperamenti ja jõudlust (Chamberlin, 2006). Aborigeense tõu puhul on oluline just värvus. Aborigeensete loomade puhul kasutatakse nende värvust uute tõugude puhul. Eesti hobuse paljudest värvustest leidub ka selliseid, mis on muutunud harulduseks, nagu seda on võik, hiirjas ja kollane. Eesti hobuse kõige omasemaks värvuseks loetakse kõrbi. Puhta tõulisi eesti tõugu hobuseid esineb kõige rohkem kõrbe 27,0% ja raudjaid 17,9% ning 14,0% musti hobuseid. Hiirjat värvust on toonud sisse see, et eesti hobuseid ristati araabia veresusega hobustega. Hiirjas värvus on maailmas
· Kompaktsuse index kehamass(kg) / tk(cm)-100 · Kämbla koormuse index kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) Kergemad Rü korda 2,7 = siis saab massi kg Keskmised rü korda 3,1=kehamass kg Raskemad rü korda 3,5 = kehamass kg 13.02.07 Värvused ja märgised Värvus oleneb ka sellest kui kohevad hobuse karvad on. Värvuse annavad lakk, tukk ja saba. Värvus kattekarvade ja jõhvkarvade koosmõju. Aborigeensete põhivärvused : kõrb, hiirjas, võik Värvus Kattekarvad jõhvkarvad Varjundid Must Mustad Mustad Pigimust - läikega Süsimust läiketa Ahkmust karvade tipud pruunikaks pleekunud
täidetud õhuga. Villkarva uurimisel mikroskoobi all on säsikiht nähtav tumeda pideva või katkendliku joonena pealis-, ülemineku või surnud villkarvades. Säsikihi olemasolu vähendab villkarva tehnoloogilisi omadusi, s.t. villa kvaliteeti, tänu millele suureneb nende haprus, hügroskoopsus ja väheneb soojajuhtivus. Säsikiht kaitseb looma temperatuuri suurte kõikumiste puhul üle- ja alakuumenemise. Seepärast metsloomade karvad ja aborigeensete lambatõugude villkarvad sisaldavad alati säsikihti. Kuid villaste riietusesemete valmistamiseks kasutatav peen- ja poolpeenvill peab sisaldama võimalikult vähe säsikihti omavaid villkarvu. Sellest tingitult on hakatud villateaduses kasutama väljendit medullatsiooni protsent, mis näitab, kui suurel hulgal villaku villkarvadest esineb säsikihti e. medullat. Jämedama villaga
annaabi.ee 
