I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon L) Ala kõrbes, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale Oaas M) Hülge-või morsanahast tehtud paat Kajak N) Euroopa kodustatav põhjapõder Poro O) Tundrarahvas, laplane Saam P) kaksküürkaamel Baktrian R) üksküürkaamel Dromedar S) Austraalia põlisrahvas Aborigeene T) Lumest ja jääst kuplikujuline onn eskimol Iglu U) Koera –või põhjapõdrarakend jääkõrbes ja tundras Narta V) Austraalia põlisrahva poolt kasutatav V-kujuline viskeriist jahilooma tabamiseks bumeran Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17. Milliseid taimeliike leiab tundraaladel sarnaselt meie soodega?( 8) Tõmba joon alla!
Kõik vaatenurgad olid väga ühepoolsed, nagu juba eelnevalt mainitud antropoloogia tasandil naisi üldse ei uuritud ning seega ei uuritud valdkond kus olid peamiselt naised. Täna naiste tungimisele ühiskonda muutusid kõik arvustused ning põhimõtted kahepoolseks, sest kuuldavale võeti ka naiste arvamusi ning teooriaid. See mis tundus meestele tähtsusetu tähendas naistele midagi palju enamat. Artiklis toodi välja kuidas meesoost antropoloogid ja naisoost antropoloogid kirjeldasid aborigeene ning nende eluolu. Mehed ei pööranud naistele üldse tähelepanu, nendejaoks olid nad vaid meeste taustal, majapidamis töid tegevad. Naised seevastu nägid kui tähtsat rolli nad meeste elus ning üldiselt antud kogukonnas mängisid. Seega jääb mulle mulje et enne 1960.aastat olid antropoloogilised uurimised kallutatud meestele ning neid ei saa võtta sulatõena. Kokkuvõttes mõistan miks antud probleem on pidevalt õhus. Antud teema pakub palju
(Marxi ideed inspireerisid deprivatsiooniteooriat, ta ise ei loonud seda!) Marksismist sai usk sotsialismileeri maade ideoloogia. Müüt klassivõitlusest, mille keskmes messianistlik töölisklass, kes vabastab massid tööorjusest ja ehitab üles kommunistliku paradiisi. Émile Durkheim (1858-1917) religioonisotsioloogia rajaja. Üritas religiooni alguseni välja jõuda, otsis primitiivseimat inimgruppi (uuris teoreetiliselt, mitte vahetult Austraalia aborigeene), lähtus evolutsiooniteooriast. Mis on religiooni olemus? Mis on religiooni sisu ja selle toime? Kust algab religioon? Mis on vähim, mille puhul saame rääkida religioonist? Algupärateooriad religiooni alguse taandamine ühele esimesele ideele olid tol ajal väga levinud. Ei uskunud, et religioon on fantaasia tulemus või sündinud hirmust loodusjõudude ees. Religioon kollektiivne looming, sündis sotsiaalse grupisolidaarsuse kogemusest.
• Sir Edward Brunett Tylor (1832–1917) — üks inglise antropoloogidest, keda tun- nustatakse kultuurantropoloogia rajajana. Tema olulisem töö on 1871 välja antud Primitiivne kultuur, mis on mõjutatud Darwini bioloogilisest evolutsioonist oma ühiskonnakäsitluses. Ta uuris Mehhikos Tolteekide kultuuri ja otsis selle jäänu- seid. • Charles Darwin Iga ühiskond või kultuur areneb lihtsat arengurida kasvades lihtsamalt keerulise- maks. Näit aborigeene peeti reliktideks kaugetest aegadest, tõendati, et kõik kultuurid läbivad selle etapi. 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: 1. Ühiskonna ja riigi teenimine ja areng (Morgan) 2. Abielu ja perekonna päritolu ja areng 3. Religiooni teke ja areng (Taylor’i ideed animismist, mitme jumala kummarda- mine, ainujumalakummardamine) Alates 19. saj lõpust said evolutsionistide ideed kriitika väärilisteks. 4
sa. lõpul, kui sinna toodi esimesed sunnitöölised ja hakkas saabuma vabu sisserändajaid. 20.saj. keskpaigani soodustati eeskätt Briti päritolu inimeste sisserännet, peale seda lubati ka mujalt Euroopast pärit immigrante ja hiljem ka Aasia päritolu inimeste sisserännet. Angloaustraallasi on 79%, mujalt Euroopast sisserännanuid 12% ja 6% on Aasia päritolu inimesi. Koloniseerimisel tõrjuti aborigeenid poolkõrbetesse ja kõrbetesse. 2001.a. oli aborigeene ja metisse 2,2% rahvastikust. Keskmine asustustihedus on alla 3 in/km2 ning asustus paikneb väga ebaühtlaselt. Mandri kesk-, lõuna- ja lääneosa on asustatud väga hõredasti ning kohati inimtühi. Valitsev on ristiusk, sisealade aborigeenid järgivad hõimuusundeid. Linnarahvastik moodustab 85%. Pinnamoes valdavad tasandikud, keskmine kõrgus on 340 meetrit. Pinnamoes eristub kolm suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja Suur Veelahkmeahelik. Lääneplatoo on
annaabi.ee 
