Tegu on kodutööga, milles käsitleti üht aktuaalset eetilist küsimust. Teema: Kas abort on naiste põhiõigus või loomuvastane kuritegu. Töö alla on toodud ka kasutatud kirjandus Abort olemuselt on raseduse katkestamine kirurgiliselt või tablettide abiga. Taoline praktika ulatub tagasi juba vana-rooma ja vana-kreeka aegadesse. Meedia ja tänapäevane kajastus abordile on väga vastuoluline. Mõningad pooldavad aborti, teisalt on abordil ka palju negatiivset. Et raseduse katkestamisel on niivõrd palju vastakaid arvamusi, saab selle kindlasti liigitada pigem filosoofilise küsimuse alla. Nimelt on ju abort loomuõiguse vastu. Kuid milles täpsemalt seisnevad need vastakad arvamused
tagajärjel katkeb rasedus. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks. Spontaanse abordi ehk nurisünnituse puhul on tegemist raseduse katkemisega mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel. Tavakeelekasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st. raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest. Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid ning medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seadusandjad on läbi sajandite olnud eri meelel selle suhtes, kas või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinvas paigus. 1.Aborti tüübid. Iseeneslik abort. Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, mille
http://www.abortiongrief.asn.au/documents/men-and-abortion-trauma.pdf Mehed ja aborditrauma / unustatud isad. Abordil võib olla sügav mõju mehe elule, seda läbi oma valusa kogemuse ja/või oma partneri trauma tõttu. Vanemaks olemine on protsess ... ...mis algab raseduse olemasolu esimesest teatest . See esmane avastus võib toota terve plejaadi ootamatuid ja mitte alati positiivseid emotsionaalseid reageeringuid. Sellised tunded nagu hirm ja kindlusetus tõusevad pinnale, tunded millest paljusid lahendab ainult aeg. Ka planeeritud rasedus võib olla hirmutav.
seadusevastaselt. Üldiselt peetaksegi abordi all silmas raseduse katkestamist naise enda soovil. Selle põhjuseks võib olla meditsiiniline näidustus ema või loote haiguse korral ning naise tahe katkestada soovimatu rasedus. Aborti on tehislikult võimalik esile kutsuda mitmel eri viisil sõltuvalt loote vanusest, samuti ja ema õiguslikest piirangutest, abordi kättesaadavusest mingis piirkonnas ning arsti ja patsiendi eelistustest. Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid mingi medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seaduseandjad on läbi sajandite eri meele selle suhte, kas siis või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinevas paigus. (Abort ja rasestumisest hoidumine, lk.5 / Vikipeedia: Abort / abort.ee) 1.2. ABORDI PÕHJUSED
Positiivne veri on umbes 85 % inimestest. Reesusneg. verega in. ei tohi + verd üle kanda, sest varem tekkinud anti-D antikehad võivad esile kutsuda reesus+-te punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi (eluohtlik). Selline olukord võib tekkida ka siis, kui - ema ja + isa järglane on +. See pole tavaliselt esimesel rasedusel probleem, kuna D antikehi ei ole organismis sündides, vaid tekib Rh kokkupuutel Rh+-ga, mis toimub sünnitusel, abordil. Teisel rasedusel on need antikehad ema organismis olemas. Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient.
Positiivne veri on umbes 85 % inimestest. Reesusneg. verega in. ei tohi + verd üle kanda, sest varem tekkinud anti- D antikehad võivad esile kutsuda reesus+-te punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi (eluohtlik). Selline olukord võib tekkida ka siis, kui - ema ja + isa järglane on +. See pole tavaliselt esimesel rasedusel probleem, kuna D antikehi ei ole organismis sündides, vaid tekib Rh kokkupuutel Rh+-ga, mis toimub sünnitusel, abordil. Teisel rasedusel on need antikehad ema organismis olemas. Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient.
annaabi.ee 
