tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema. Lisaks püsivad suvakulud reklaamikulud, koolituskulud, uurimis- jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise jafinantseerimisega. (Turundus toodangu müügi ja lähetamisega seotud kulud näiteks: müüjate palgad, reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne
a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne.
) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK PK= 180 000 + 700 000 520 000= 360 000 Vastus: A= 26%; B= 360 000.- 14. Kuidas käituvad segakulud? Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 15. Mida nimetatakse kulude käitumiseks? Kulude äitumine on kulude reageerimine kulu anduri muutustele. 16. Leia puuduvad summad: Müügikäive C JTmäär= JT/NK* 100% Muutuvkulu D JT= NK- MK JTmäär 30% JT= PK + EBIT > 50 000 + 90 000= 140 000 PK 90 000 krooni NK - 100% EBIT 50 000 krooni 140 000 30% NK= 466 667
Vee- ja kanalisatsioonikuluks on arvestatud 2m³ päevas, igapäevaselt. Hind kehtiva tariifi järgi 33,50 EEK/m³. Küttekulude eest makstakse rendiandjale 10.- EEK kuus iga m² eest. Telefonid Ettevõttel on üks telefon ja juhatajal on mobiiltelefon. Lauatelefoni võib kasutada kassapidaja ja kokad, nendega on kokku lepitud, et nad võivad telefoni kasutada ainult tööasjades ja ettevõtte juht arvestab, et see summa ei ületa 300.- EEKi eest kuus. Kõnede tasule lisandub abonenttasu 100.-EEK/kuus. Tabel 3. Energia- ja sidekulude arvestus Tarbimine Ühiku hind, EEK Summa, EEK Elekter 3600 kWh 1,25 4500.- Vesi, kanalisatsioon 60 m² 33,50 2010.- Küte 140 m² 10.- 1400.- Side 500.-
aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud Tootmis- kulud
- püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus (kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. ---
a) automatiseerimise kasv toob kaasa investeeringute suurenemise masinatesse ja seadmetesse, millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine; b) hea väljaõppega, kõrgeltkvalifitseeritud töötajad on väga väärtuslikud, raskesti asendatav vara. Tulemuseks pikaajalised, fikseeritud garantiidega lepingud. 3) segakuludeks, mis sisaldavad nii muutuv- kui püsivkomponenti (telefonikulu puhul püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kulukäituriks kõneaeg). Segakulu muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele; 4) osaliselt püsivateks või osaliselt muutuvateks kuludeks, selliste kulude muutused ei ole võrdelised koos mahu varieerumisega (telefonikulu ühendab nii püsiv- kui ka muutuvkulusid); 5) astmelisteks kuludeks e. astakkuludeks, millede muutust tootmismahu kasvades iseloomustab
annaabi.ee 
