enesekindlust ja teadmisi. Positiivne suhtlus dementsete eakate ja nende omastest hooldajatega suurendab rahuolu pakutava teenusega. (McEvoy jt 2014: 480). 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel Paljud pered, kus on dementne haigestunu, ei teadvusta endale tekkinud olukorda emotsionaalsete tõkete pärast. Patsient kes enne oli abistaja, muutub märkamatult 6 abivajajaks. Enne uute rollidega kohanemist võivad pereliikmed läbida konfliktiderohke perioodi, mis kandub ka õendusabi osakonna personalini. Hooldajad on ise sageli väga vaevatud ja haigestunu käitumishäireid ei taheta märgata, avalikkuse ette tuua. Sageli kardetakse oma lähedast kellegi teise hoolde usaldada. Teenuste ostmine on rahaliselt ülejõu käiv ja võib kaasa tuua ebamugavusi, mittemõistmist, leppimatust tekkinud olukorraga
Eelkõige tekib burn out sündroom inimestel, kes oma töö ja ka eraelu käigus peavad endast andma palju, saamata vastu positiivseid ja innustavaid elamusi. On ameteid, kus oma tundeid ei tohi väljendada, kuna see on ebaeetiline ning samuti ei vii abistaja emotsionaalsus aidatava elu õigetesse rööbastesse. Kuid just selline oma tunnete ja elamuste allasurumine ning ka eitamine on soodustavaks momendiks abistaja muutumisel abivajajaks. Positiivseid tulemusi annaks oma mõtete ja tegemiste rääkimine edumeelses ja progressiivses töömeeskonnas, ent paraku on elu näidanud, et sageli on meeskond tervikuna haige ega suuda seepärast oma üksikliikmeid abistada. Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada pikemalt sellisest nähtusest nagu seda on läbipõlemissündroom.
3. Abistamine- keegi kukub tänaval, aitad püsti 4. Jagamine- puudujale materjali andmine 5. Annetamine- riete andmine, mida ise ei kasuta heategevuseks Abistamine (helping)- kõik interpersonaalse toetuse vormid (professionaalne roll; persoon ja org.) Personaalne käitumine (prosocial behavior)- tegevus on tahtlikult suunatud selllele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta; tegutsejat ei motiveeri proffesionaalsed kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon. Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3
kokkulepe veel kehtib ning Kalju kohustub jätkata Lainet ülal pidada. PKS § 73 lg 1 kohaselt abikaasa võib nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt, kui ta ei suuda kas oma vanuse või terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning selline vajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Käesoleva kaasuse puhul ei ole Lainel vanuse või tervise tõttu abivajadust, sest puudub tervisetõend ja asjaolud, mistõttu saaks lugeda Lainet abivajajaks. Nagu eespool mainitud, Laine on töövõimeline ning saaks enda vajaduste jaoks ise raha teenida. Kehtiva õiguse järgi elatise saamise tingimuseks on isiku abivajadus, mitte töövõimetus, kuid need terminid on omavahel tihedalt seotud. Abivajadus hõlmab ka töövõimetust, kui on tuvastatud selle jaoks terviseprobleemid. Sellest lähtuvalt ei saa Laine käesoleval juhul tugineda PKS §-le 73, kuna abivajadus ülalpidamiseks tegelikult puudub.
annaabi.ee 
