Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat. Millised on töötingimused? Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas. Koolipsühholoog vajab töötamiseks eraldi ruumi, kus ta saab abivajajaga segamatult tegelda. Nõustamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad ja/või õpetaja. Psühholoogil peab olema võimalus kujundada kabinet nii, et inimesed tunneksid end seal mugavalt ja turvaliselt. Nõustamistöö on pingeline. Psühholoogile on oluline enese ületöötamise ehk nn läbipõlemise vältimine. Peetakse õigeks, et psühholoog ei tohiks teha rohkem kui viis individuaalset konsultatsiooni päevas. Erand- ja kriisiolukordades tuleb töö muidugi teisiti korraldada.
jaoks • maa peal ei leidu sellist nõustajat, kellel jaguks oskusi kasutada kõiki võimalikke olemasolevaid terapeutilisi meetodeid ja strateegiaid Hea nõustaja teab seda, et kõik kliendid on erinevad, kõikide kliendidega tuleb rakendada erinevaid meetmeid ja, et on erinevaid asju mida kliendid soovivad. On rida neid asju, mida abiotsuv inimene tingimata tahab, mida ta kindlasti ei taha ja ka neid mida ta on nõus proovima(McLeod, 2007;112). Nõustaja olek ja keelekasutus abivajajaga on eriti olulised(McLeod, 2007;113): • Selgita kuidas sa nõustajana töötad • Selgita oma peamisi põhimõtteid • Küsi inimeselt, kuidas ta näeb eesmärke, ülesandeid ja meetodeid • Kontrolli, kas oled inimese eesmärgi, ülesande ja meetodi määratlusest aru saanud • Palju inimesel meenutada, millest talle minevikus abi on olnud • Pärast ülesande täitmist, kontrolli, kas sellest oli kasu
riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud: 1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad; 2) õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad; 3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad; 4) majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad; 5) ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad; 3 6) vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei- ja vanglatöötajad;
teab, et riitused ja kujundid, mis kunagi olid ,,pühad", muutuvad iganenuks ja et uued kujundid omandavad ,,numinoossuse". (JUNG 1977: 301) Jung ütleb, et ta mõistab teoloogide vastuväidet, kes heidavad ette allumatust viimsele tõele- ilmutusele. Siiski ei ole kristlased ise jõudnud üksmeelele ilmutuse sisu suhtes. Millisele tõlgendusele tõest tuleks siis ennast allutada ja kus on tõendid, et üks neist on parem kui teine? Vaidlus käib, kuid arst on samal ajal silmitsi konkreetse abivajajaga. ,,Ta ei saa oodata, kuni igivanad skismad lõpetatakse, vaid peab haarama kinni ükspuha millest, mis on patsiendi jaoks ,,elav" ja seetõttu efektiivne." (ibid) Siin ilmneb jällegi Jungi konkreetne ja pragmaatiline suhtumine elu tähtsate küsimuste lahendamisse. Jung mõistab müüti kui metajutustust Mircea Eliade laadis. Müüt on jutustus universumi fundamentaalsetest tõdedest. Seetõttu võõrastabki Jung Bultmanni püüdu Kristust ja evangeeliume demütologiseerida
annaabi.ee 
