probleemse käitumise ületamiseks tuleb õpetajal selgusele jõuda selle võimalikes põhjustes ja seejärel rakendada psühholoogilist konsultatsioonimetoodikat õpilase väärastunud eneseteadvuse ning hoiakute ja komplekside kõrvaldamiseks. Dreikursi metoodika probleemse käitumise eesmärkide väljaselgitamiseks rajaneb hüpoteesil, et laste ebaadekvaatne kasvatus kutsub neis esile kas alateadliku tähelepanu- või suurema mõjuvõimu otsingud, kättemaksusoovi või hoopis abitustunde. Ebaadekvaatse käitumise ületamiseks tuleb esmajoones välja selgitada, milline neljast ajendist seda põhjustab ning siis alustada õpilasega konsultatsioone, aitamaks tal mõista oma käitumise tagapõhja. Õpilaste eluruumi väljaselgitamise metoodika kohaselt alustatakse end lubamatult või agressiivselt üleval pidanud õpilase käitumise korrigeerimist vastlusest tema tunnete ja olukorrast arusaamise väljaselgitamisest, seejärel minnakse üle
Stereotüüp surub alla inimese individuaalse ,,teadvuse" ja selle asemele tõstab esile kollektiivse ,,teadvuse". Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende ,,süzeegrammatikate kategooriad". Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub
Stereotüüp surub alla inimese individuaalse ,,teadvuse" ja selle asemele tõstab esile kollektiivse ,,teadvuse". Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende ,,süzeegrammatikate kategooriad". Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub
Stereotüüp surub alla inimese individuaalse „teadvuse“ ja selle asemele tõstab esile kollektiivse „teadvuse“. Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende „süžeegrammatikate kategooriad“. Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised „ebareaalsused“. Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 6 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just „ajavahesid“. Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub
annaabi.ee 
