Keskaja filosoofia 2009 Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa keskaegset filosoofiat. Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga:
kasutusotstarve ja tehnilised võimalused. Kunstiajalugu on kujutava kunst liikide (arhitektuur, maalikunst, graafika, skulptuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Seda uurib kunstiteadus. Kunstiteadus tegeleb kunstiteoste omavaheliste seostega, kunstnike elu ja loominguga, kunstiteoste sisu ja vormiga, teiste kultuuridega võrdlemisega. Iseseisvaks valdkonnaks kujunes kunstiteadus alles 19. sajandil, enne peeti seda ajaloo abiteaduseks. Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis. Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad valdkonnad ühiskonna ja kunsti st. inimese ja tema loomigu omavahelistes suhetes. Esteetika – (kr aisthetikos ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline. Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva
Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu
jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud. 10. Skolastika. Aquino Thomas. (lk 184-185) Skolastika keskaegne teadus, mis koosnes teoloogiast ja filosoofiast. Teoloogia osa moodustas õpetus, mille kirik oli välja töötanud pühakirja ja kirikuisade seisukohtade põhjal. Filosoofiat peeti teoloogia abiteaduseks, mis loogika abil pidi kokku sobitama erinevaid vaateid ja piiblitõdesid. Aquino Thomas (1225-1274) oli keskaja üks silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Ta rakendas oma õpetuse väljatöötamisel vanaaja filosoofi Aristotelese töid. Thomase arvates ei saa üksnes mõistlikul teel tõestada Kolmainsust, liha ülestõusmist või Kristuse ihulist ligiolemist altarisakramendis. Nende mõistmiseks on vaja jumala armu ja usku jumalasse.
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi :
annaabi.ee 
