2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element
..8 kraadi, kiirlõiketerasest treitera korral mõnevõrra suurem (ca 10 kraadi). 3) Teritusnurk nurk peatagapinna ja esipinna vahel, sisuliselt kujutab endast laast lahtimurdva kiilu nurka, mille suurus on määratud esi- ja peataganurga väärtustega. Kehtib matemaatiline seos: + + = 90°. Kui esinurk on negatiivne, siis seos jääb kehtima: | | + + = 90° 4) Lõikenurk on nurk teriku esipinna ja lõiketasandi vahel 5) Abitaganurk on nurk abitagapinna ja abilõikeserva läbiva põhitasandi risttasandi vahel mingis abilõikeserva vaadeldavas punktis. 6) Pealõikeservanurk on nurk pealõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil. Pealõikeservanurk mõjutab oluliselt treitera töötingimusi ja töötlemise tulemust. Nurgast ......... sõltuvad lõigatava laastu kuju ja mõõtmed, lõikamisel tekkivate jõudude suurused ja suunad, töödeldud pinna kvaliteet. Enamasti on pealõikeservanurga väätused piires .
Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m
Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus (зависимость стойкости резца oт cкорости резания)
8 TREITERA Treitera (vt.joon.) koosneb kahest osast: kehast mille abil tera kinnitatakse terahoidikusse ja peast ehk tööosast. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esipinda, mida mööda libiseb laast; tagapindu (pea- ja abitagapind), mis on orienteeritud töö- deldava tooriku poole; lõikeservi (pea- ja abilõikeserv). Pealõikeserv moodustub esi- ja peatagapinna lõikejoonel, abilõikeserv aga esi- ja abitagapinna lõikejoonel. Teriku tipp moodustub pea- ja abilõikeserva lõikumiskohas. Ta võib olla terav, ümardatud või faasiga. Et saavutada Iõiketera vajalik lõike- võime, detaili töötluse täpsus ja pinna kvaliteet ning suur tööviljakus, tuleb valida õigesti teriku kujundus- nurgad. Põhilised neist on (vt
Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht. Teriku kujundusgeomeetrias nurkade määramisel kasutatakse risttaustsüsteemi ja järgmisi koordinaattasandeid. Põhitasand läbib lõikeserval valitud punkti ning on risti lõikekiiruse vektori sihiga. Töötasand lõikeserval valitud punkti läbiv tasand, mis on risti põhitasandiga ning paralleelne ettenihke sihiga. Ortogonaaltasand risti lõikeserva punkti läbiva lõikeservatasandi ja põhitasandiga. 10
Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna 65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnime- tatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boor- nitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasu- tatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermi- sed, sh. pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaa-
annaabi.ee 
