2. Õpperuumid võivad asuda kõigil põhikorrustel. 3. Õpperuumide kõrgus peab olema vähemalt 2,5 m ja pindala vähemalt 1,7 m2 õpilase kohta. 4. Seinad peavad olema pestavad ja kaetud mitteläikiva kergesti puhastatava materjaliga. 5. Õpperuumi pääs ei tohi olla läbi teise õpperuumi ning õpperuum ei tohi olla läbikäidav, välja arvatud keemia-, füüsika- ja teised õppeainekabinetid ning tööõpetuse ruumid, kust on pääs õpperuumi abiruumi. 6. (Keemiakabineti abiruum peab asuma klassitahvli poolel. Abiruum peab olema kahe uksega, millest üks avaneb keemiakabinetti ja teine koridori. Abiruumi mõlemad uksed peavad olema avatavad evakuatsiooni suunas. 7. Õppeainekabinetid ja muusika-, kodunduse-, käsitöö- ja tööõpetuse ruumid peavad olema eesmärgikohaselt sisustatud. Tualett- ja dusiruumid 1. Tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö, välja arvatud
millest pidevalt sõltub paljude inimeste igapäevaelu. Üürilepingu olulisuse tõttu on riik esitanud sellele elamuseaduses kindlad nõuded. Samasugused põhjalikud seadused reguleerivad üürileandja ja üürniku suhteid ka paljudes teistes maades. Üürilepingut saab sõlmida omaette elamu, korteri või muu omaette eluruumi kohta. Üürilepingut ei tohi sõlmida läbikäidava toa, kütmisvõimaluseta toa, esiku, köögi või muu abiruumi üürimiseks. Üürileping on omapärane leping veel selle poolest, et elamuseaduse kohaselt tekivad lepingu alusel õigused ka neil isikutel, kes ei ole üldse lepingu poolteks, kes ei ole lepingule alla kirjutanud ja pole seda võib-olla näinudki. Nendeks isikuteks on üürniku perekonnaliikmed - abikaasa, alaealised lapsed ja vanemad. Nemad lepingu sõlmimisest osa ei võta, ent nad saavad lepingu sõlmimisega samasugused õigused ja kohustused nagu lepingu sõlmija.
2) korteriühistu olemasolu korteriomandite olemasoluga lahutamatult seotud. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka eraõiguslik juriidiline isik – korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad. (varem võisid korteriomandid eksisteerida ka ilma ühistuta) 3) senisest selgemalt sätestatud garaažiosa tähendus korteriomandi eriomandi osa esemena. Abiruumi otstarbega garaažiosast ei saa moodustada iseseisvat korteriomandit, vaid see saab olla eriomandi esemeks ainult koos n-ö põhiruumiga. See ei välista siiski võimalust, et eriomandi esemeks on ruum, mida kasutatakse sõiduvahendi hoidmiseks (§ 4 lg 2) 4) § 6. Korteriomandite kinnistamine ja korteriühistu registrikaardi avamine sisult täiesti uus see osa, millega seotakse korteriomandite registriosade avamine
2) korteriühistu olemasolu korteriomandite olemasoluga lahutamatult seotud. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka eraõiguslik juriidiline isik – korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad. (varem võisid korteriomandid eksisteerida ka ilma ühistuta) 3) senisest selgemalt sätestatud garaažiosa tähendus korteriomandi eriomandi osa esemena. Abiruumi otstarbega garaažiosast ei saa moodustada iseseisvat korteriomandit, vaid see saab olla eriomandi esemeks ainult koos n-ö põhiruumiga. See ei välista siiski võimalust, et eriomandi esemeks on ruum, mida kasutatakse sõiduvahendi hoidmiseks (§ 4 lg 2) 4) § 6. Korteriomandite kinnistamine ja korteriühistu registrikaardi avamine sisult täiesti uus see osa, millega seotakse korteriomandite registriosade avamine
annaabi.ee 
