Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa. See annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. Tihti leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Pidevalt tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume vastuollu iseendaga kui ütleme jah olukorras, milles ise keeldumist pooldame. Samuti leidub olukordi, kus abipalumine tundub keeruline või rumal olevat, ja samas tunneme end süüdi ja kimbatuses, kui meile abi pakutakse. Taolistes olukordades toimetulemine nõuab aga erksat ja kindlat meelt ning teadmisi ja oskust käitumaks ennast ja teisi arvestavalt. Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt oma huvidest, seista enda eest tundmata kartust, väljendada vabalt oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi
· Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust
Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes
- uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine - suhtlussoov: püüd vältida üksindust ning lävida omasugustega - enesekinnitus: püüd domineerida, võtta üle juhi positsioon, demonstreerida oma staatust või üleolekut - sõnakuulelikkus: leplus ja alluvus endast tugevamate ees - viha vallapäästmine: agressiivsuse vallandamine eesmärkide saavutamist takistavate tegurite suhtes - abipalumine: abiotsimine olukorras, kus oma jõudega ei saada hakkama - terviklike asjade- elupaiga, tööristade jm- valmistamine - endale kuuluva ja tarvikliku kaitsmine - near: teiste inimeste äpardumiste väljanaemine - mugavuse taotlemine: poosi vahetamine, asukoga muutmine jne - puhkuse ja une võimaldamine väsinult - rännutung: ringiliikumuse ja uute muljete saamise soov. Tung (проникновение)
annaabi.ee 
