Menoikeuse poeg oli Kreon. Menoikeus Kreoni ja Iokaste isa. Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad. Tema demokraatliku valitsemisviisi iseloomustavad soov asju avalikult arutada. Oidipusest räägitakse kui võimu ja kuulsuse tipul olevast mehest, vihates siiski ka võimalikule langusele. Et laval on ka lapsed ja vana preester, siis on Oidipus abipalujate ees nii isalikkuse kui ka võimu esindaja. Algul on valitseja enesekindel, tark ja energiline. Oidipus tunneb kaasa õnnetutele ja tahab neid aidata. Kreon räägib tragöödia alguses, mis puudutab eelmise kuninga Laiose tapmisest. Religioossest rüvetust, mille eest jumalad saadaksid katku, ei saa see aga põhjustada. Teades, et tegelikult lasub Oidipusel isatapmise ja emaga abiellumise süü, muutub jumalate saadetud karistus mõistetavaks.
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et
Lossi toimimine Suure rahvamassi hulgas, kes olid peale aadlike ja muude tähtsate nõunike, moodustasid suure osa ka lossiteenrid. Nad olid ametis kümnetes tegevusvaldkodades, mis ühetkokku moodustasid kuningliku majapidamise. Kõik oli suunatud kuninga teenimisele- toidu valmistamine, tema riiete, tema eluruumide, tema perekonna, tema meelelahutuse ja tema varade eest hoolitsemine. Et kuningas elas suurejooneliselt ja tema isik oli suure hulga abiliste, ametmeeste, abipalujate, ja avaliku elu korraldadjate tähelepanu keskmes, siis oli tema teenimine tohutu töö, mis tuli ära jagada umbes viiesaja uksehoidja, toateenija, tallipoisi, kõikvõimalike ametimeeste ja nende teenrite vahel. Ülemkammerteenrid hoolitsesid lossi tubade ja saalide puhtuse ning sisustuse eest. Kuningas Henry heldusest sõi iga päev tema arvel umbes viissada kuni tuhat inimest. Erijuhtudel isegi tuhat viissada inimest. Nende toitmine nõudis sama, mida nõuab terve armee
Peagi hakkas aga Ida-Frangi ehk Saksa kuningriigis valitsejate võim tugevnema. Kuningas Otto 1. ajal ( 923. 973. ) oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Otto suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest- nii oli Otto 1. tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Peagi tuli selleks sobiv juhus. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel ja osa neist kutsus Ottot endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui Otto palvel oma väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pilulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Taastatud keisririiki hakati nimetama Püha Rooma riigiks. Keisritele allusid Saksamaa, Põhja- ja Kagu-Itaalia, Burgundia ( tänapäeva Prantsusmaa kaguosa ) ja Tsehhimaa. Teiste Euroopa maade valitsejad nende ülemvõimu ei tunnistanud. Omagi riigis ei suutnud keisrid alati
annaabi.ee 
