Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht.
hoonet, mis on suuresti ehitatud Euroopa Liidu rahadega. Kõigele vaatamata on euroopa Liidu maine siiski langenud, eelkõige majanduslangusega kaasnenud probleemide tõttu. Euroopa Liit püüab küll teha kõik, et näiteks Kreekat kriisist päästa, kuid kohati tekib küsimus, kas Ülejäänud Euroopa peabki selle tõttu kannatama ning kreeklaste elamise oma taskust kinni maksma. Praeguseks on Kreekale määratud Euroopa Liidu poolt juba teine abipakett, mida maksame oma taskust kinni ka meie- eestlased. Ühinemine Euroopa Liiduga on Eestile toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Oleme saanud palju toetusi ning suuremad võimalused end teostada nii Eestis kui ka maailmas. Tore on olla osa millestki suuremast, kuid peame mõtlema ka oma riigi ja rahva säilitamisele.
liiga palju 12. Iiri võlakriis. Iirima kriisile eelnes suur majanduskasv. Lisaks toimus riigis ka kasumijaht, kus igaüks oli oma kasu peal väljas. Palgad, laenuintressid, krediidi kättesaadavus ja tööpuudus liikusid paremuselt halvemusele. Üks peamisi põhjuseid mis Iirimaa kriisi viis, oli see, et oldi liiga palju võlgu ja seda just teistele riikidele. Ka Iirimaale koostati abipakett. Iirimaa enda panus sellesse oli 7,5 miljardit eurot, IMF toetas riiki aga 22,5 miljardi euro suuruse laenuga ja EL 45 miljardi euroga. Viimane summa saadi kokku mitmetelt erinevatelt toetajatelt. EFSM (Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism) andis oma panuse 22,5 miljardit eurot, EFSF (Euroopa Finantsstabiilsusfond) lisas sellele teised 22,5 miljardit eurot. EFSF jaguneb omakorda EFSF (euroala), kes andis 17,7
Töötuse määr kasvas pidevalt. Aastal 2011 oli see 6,5%, kuid aasta hiljem juba peaaegu 10%. Sellega tõus ei lõpenud ning 2013. Aasta lõpus oli töötuse määr juba 16,9% 9 (Cyprus unemployment rate...2014). Selline töötuse tõus teeb raskeks majanduse taaselavdamise. Võrdluseks võib tuua, et 2013 aasta euroala töötuse määr oli 12%. Küprose majandusliku olukorra lõplikule taastumisele aitab kaasa ka Euroopa Liit, pakkudes Küprosele 10 miljardi euro suurust abipaketti. Abipakett on nüüdsest juba jõus, kuid see tõi kaasa väga karmid tingimused Küprose pangandusele. Tingimused olid, et Küprose valitsus määrab kuni 100 000 euro suurustele hoiustele 6.7 protsendi suuruse ja suurematele hoiustele 9.9 protsendise maksu. Need olid veel vähesed tingimused, mida täita tuli. 2013. aasta mais sai Küpros EL-ilt esimesed 2 miljardit eurot. Küprose eksport oli 2012. aastal 1,9 miljardid dollarit ning import 7,7 miljardit dollarit.
o integratsioonile? kas ikka on o rumalusele ja ahnusele? teised teevad vigu, naudivad laenudest tulenevat riigi heaolu ja siis hiljem kui raskeks läheb peavad need, kes on olnud ettevaatlikud, töökad ning kokkuhoidlikud neile justkui ,,hea venna" sildi all abi andma o Saksa ja Prantsuse suurpankadele? Kreeka näide. Kreeka võlg 140% SKTst Kreeka abipakett on 3x suurem kui kogu EL eelarve 10 aastat tagasi võttis Kreeka palju laenu Saksamaalt, Suurbritannialt ja Prantsusmaalt Laenuandjad tahavad saada tagasi oma intresse ja kuna teavad, et Kreekalt ei saa, siis vaikselt ,,soovitavad" Eestil Kreekale omakorda laenu anda (n.ö solidaarsuse ja vendluse põhimõttest tulenevalt). Tegelikkuses
annaabi.ee 
