Abimehanismid III moodle test (0)

Tere
Slaid 2 
Supernoova  on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel 
tähe heledus kasvab hetkeliselt  miljoneid  kordi. 
Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). 
Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema  eluea  jooksul kiiratava energia 
hulgaga. 
Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. 
Slaid 3 
Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. 
Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis 
põhjustabki supernoova plahvatuse. 
Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed 
on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks 
vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib  valge 
kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide 
vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele 
kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning 
selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese 
massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib 
supernoova plahvatuses. 
Slaid 4
Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha  1572 . aasta novembri 
alguses plahvatanud  supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 
1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga 
nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest  astronoomia  ajaloos. "Uue tähe" 
sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid  taevast ja maast, mille 
kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu 
revolutsioon  astronoomias, kuna asuti  koostama  paremaid tähekaarte ning selleks oli 
omakorda tarvis järjest täpsemaid astronoomilisi vaatlusi teha võimaldavaid instrumente .
Slaidid 5-11
Pilte supernoovadest. Slaidil 6 kaksiktähe  plahvatus . Slaidil 8 näidatud kui suureks võib 
paisuda. Slaidil 9 erinevaid kirevaid värve. Slaidil 10 protsess. Slaidil 11 moodustatud 
röntgenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest.
Slaid 12
Samuti hävib ka meie Päike kunagi supernoova plahvatuses. Täpsemalt öeldes 5 -6 miljardi 
aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks 
ning lõpuks plahvatab. Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävad tiirlema ka 
ümber kustunud Päikese.  
Aitäh kuulamast