Põllumajandusele spetsialiseerumine. Majandite liitmisega paranesid mõned majandusnäitajad. 1953 alandati põllumajandussaaduste Mindi üle ühe kindla Ehitati majanduskeskusi. kohustuslike müüginorme, tõsteti põllumajandussaaduse tootmisele. varumishindu ja vähendati isiklikult abimajapidamiselt võetavaid makse. Abimajapidamiselt kaotati Loodi abimajandeid. kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapargi müümine. Eesti Põllumajandus Akadeemia. Halvasti mõjusid eksperimendid 43. Kultuurielu põhijooned Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks, kuid hoolimata pagulaste suurest hulgast, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus
abimajapidamiselt võetavaid makse. osa haritlasi sai võimaluse vaimsest pagulusest taas loometöösse lülituda. Otsene relvastumine hääbus, materiaalne tase paranes. Abimajapidamiselt kaotati kohustuslikud Loodi abimajandeid. riigimüüginormid. Side läänemaailmaga. Masinapargi müümine. Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama Eesti Põllumajandus Akadeemia
põllumajandusspetsialistide ametialasele ettevalmistamisele. Toibumine oli aga vaevaline. Halvalt mõjusid Nikita Hrustsovi eksperimendid: maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti. Aastatel 1960 halgas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle kindlate põllumajandussaaduste tootmise peale üle. Esmalt viidi tööstuslikule alusele linnukasvatus, seejärel piimakarjandus ja seakasvatus. Hakati rajama ka abimajandeid(nt. konservitehased). Aastatel 1970 hakati looma suurmajandeid ja farme. Pärast väiksemate majandite liitmisega paranesid kohati majandusnäitajad. Rajati korralikud majandikeskused ning maaelanike olme- ning elutingimused paranesid märgatavalt. Kahjuks andsid selle suurushulluse tagajärjed ennast rohkem tunda: kurnas maad ja halvendas keskkonna olukorda. xxvi. Majanduslik ummik Põllumajanduse areng oli K
2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50. aastate lõpus kogu palk rahas. Breznevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. ühismajandite juurde hakati looma abimajandeid, näiteks konservitehased 4. 1970. aastail hakati looma suurmajandeid. Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes? Võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida ja käsutada; eelistati majandite sovhoosideks muutmist, sest sovhoos oli riigiasutus ja paremini kontrollitav. Tööstuse areng Stalini ajal: 1. Industrialiseerimine suurettevõtete rajamine ja rasketööstuse eelisarendamine:
hinnaga. See, mida kolhoos hakkas üle tootma normist, oli võimalik realiseerida omadel eesmärkidel, mitte riigi plaani täitmiseks. Soodustas tootmise parandamist. See lihtne meede andis 50ndate II poolel tulemust- see aeg, kui kolhoosikord ja põllumajandus on selgelt tõusuteel. Tuleb arvestada, et 50ndate alguse seis oli ka väga nutune, põllumaj kriis oli tollal päris totaalne ja väga kaugemale minna ei oleks saanud. Hakati soodustama isiklikke abimajandeid- kolhoosnikele anti isiklikuks kasutamiseks väike maalapike, u 0,6 ha, see tähendas, et enamik peresid toitis end isikliku abimajapidamise abil ära. Mis üle jäi, seda oli võimalik turul realiseerida. See omakorda üldist elatustaset NL ühiskonnas tõstis. H poolt vaadatuna oli see teatud mõttes sunnitud samm, Hruštšov ise oma sisimas ei pooldanud mingit eraomandile lähenevat majandamisvormi. Kui
annaabi.ee 
