● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu ● Katuseõlgede tooraine Kasvuala Tatar (Fagopyrum Mill) Välimus ● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m kõrguseks ● Lõhnavad kollased või roosakad õiekobarad ● Tatra seemnete välimus on omapärane: need meenutavad täispuhutud kolmnurki ● Vars on sõlmine ja lehistunud ● iseloomulikuks jooneks on sõlme kohale abilehtedest moodustunud tõri Kasvutingimused, - alad ● Mandri - Euroopa ● Tiibet ● Hiina ● Eesti ● Liigirikkaimailt leidub tatart parasvöötmes ● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes nagu näiteks Himaalaja Kasutus ● Tatar sisaldab endas mitmeid kasulikke ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis teda kasutatakse: ● putrudes ● suppides ● ja prantsusmaal valmistatakse tatrajahust pannkooke
Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad. ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6
(hernes, tamm, hobukastan). Idulehtede järel võivad taimel areneda veel kujult pärislehtedest erinevad esilehed. Päris, kõrg ja alalehed on kokku järglehed. (Õp variant)Lehe MUUDENDID. · Soomusjad lehed: sageli ala- ja kõrglehed, sh. pungasoomused, Soomusjad lehekesed risoomidel. · Köitraod (hernes). · Leheastlad: tervest lehest (kaktused, kukerpuu=parbariss,paburits), abilehtedest (robiinia), osast lehelabast (ohakad, ogaputk). · Säilituslehed: sibulasoomused, veesäilituslehed (paksulehelised: kukehari). · Püünislehed: Kleepuvad (huulhein, võipätakas), sulguvad lõksud (vesihernes, kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis
(2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus 4 Leheroots ~primaarne vars a. Eralduskiht 23. Lehe eritüübid. Ökoloogilised, ontogeneetilised ja asukohapõhised eri tüübid. 24. Lehe muudendid 1 Köitraod 2 Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest 3 Püünislehed 25. Õie evolutsiooniline kujunemine. Õis – evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui ka makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog – lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog – tolmutoru. Õit võib ka käsitleda kui determineeritud kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks. Õis muundunud võrde-varrest ja lehtedest
annaabi.ee 
