2. Mil viisil koguti raha kooli rajamiseks? Moodustati peakomitee, korraldati pidusid, näitusemüüke ja korjandusi. 3. Selgitage, mis tähtsus oli Aleksandrikooli peakomiteel rahvuslikus liikumises. Aleksandri peakomitee koordineeris linnades ja kihelkondades asuvaid kohalikke komiteesid. 4. Miks tekkis Aleksandrikooli liikumises 1883. aastal lõhe? Mis oli selle tüli tagajärg? J. Köler soovis võtta Peakomiteelt laenu. Valitsus võttis rahad enda hoole alla ning peakomitee ja abikomitee saadeti laiali. 5. Millal ja missuguses poliitilises õhkkonnas avati Eesti Aleksandri Linnakool? 20. august 1888 a avati venekeelse linnakoolina. 6. Andke hinnang Aleksandri Linn tegevusele. Kuivõrd täitusid Aleksandrikoolile pandud eesmärgid? Päris eesmärk ei saanud täidetud. Õpetatirohkem eesti keelt ja looduslugu ja kooli, kui teistes koolides. Ka õpetajad olid peamiselt eestlased. 7. Mis kool töötab praegu Kaarlimõisas? Mida seal saab õppida? Põltsamaa Ametikool
täna teistsugune olla. Need teosed olid: 1869 eesti-saksa sõnaraamat 4 1875 eesti keele grammatika 1876 folkloristlik käsitlus ,,Eestlaste sise- ja välisilmast" Baltisaksa ja vene mõju eesti naisseltside rajamisele 1872 asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee. 1880 Tallinna nais-abikomitee, mille presidendiks valiti Eugenie Cäcilie Fanny Rosenthal (1845-1897) Esimesed eestlaste naisseltsid. Vene mõju eesti kultuuriloole ärkamisajal õigeusu kiriku kaudu Õigeusu ja vene mõjud eesti kultuurile on veel vähe uuritud ja seega ebaselged, mida sealt tingimata tuli, sest 1840-ndatel toimus Liivimaal suurem pöördumine õigeusku. Mihkel Suigusaar (1842-1916) töötas vaimulikuna Pärnus, oli õppinud Riias ja Moskvas. EESTI KULTUUR VENESTUSAJAL 1880. AASTATE ALGUS- 1905
nõus Jakobsoni ägedalt ründava ja vahel ettevaatamatu taktikaga, mis võis tekitada tarbetuid konflikte ja takistusi. Sakala peatüki all põhjalikumalt kirjutatud. 4 Põldmäe, Rudolf. Kolm isamaalist kõnet, lk 69 19 Lõpuks tasub veel meenutada, et CRJ-ile oli suurt mõju avaldanud Köleri kuulus maal ,,Ärkamine nõidusunest". 21.jaanuaril 1881 kõneles ta Tartu Aleksandrikooli pea- ja abikomitee koosolekul Kölerist ning tema ,,suurest pildist". ,,Nagu professor Köleri pilt kõnelejat tulise isamaa tööle olla vaimustanud, nõnda saada ta ikka ka edasi iga Eesti poega ja tütart selle vaimustava püüdmisele äratama, Eesti kõige kallimat vara, tema keelt ja rahvaust, riisumise voli alt peasta". Köler, kes kohal viibis, olnud nii liigutatud, et ei suutnud rääkidagi. 2.8.1 Eesti Kirjameeste Selts
mitmed kohtiprotsessid, intriigid, provokatsioonid jm. Suurimat osa etendas siin rahakogumine Aleksandrikooli asutamiseks. Emakeelse hariduse väärtustamine tõi kaasa rahvusteadvuse üldise tõusu üke kogu Eesti. Kohtadel rahakogumist teostavad Aleksandrikooli abikomiteed kujunesid esimesteks kohalikeks seltsideks. Kooli heaks korraldati kontserte, etendati näitemänge, korraldati ,, väljamüüke". Kõik see õpetas rahvast ise oma asju ajama. Aleksandrikooli Peakomitee ja abikomitee ühine koosolek kujunes aga omalaadseks Eesti parlamendiks. Aleksandrikooli liikumine oli eriti levinud just Viljandimaal, kuigi kogutud raha poolest paistis silma ka Kanepi kihelkond Võrumaal. Teiseks oluliseks organisatsiooniks oli Kirjameeste Selts, mille tegvusele pani aluse soliidne juhtimine J. Hurda poolt. J.Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma, saavutades sel ajal ka silmapaistvaid tagajärgi. Tagajärgi. Suure tähendusega oli seltsi
annaabi.ee 
