Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja
Rooma linn ümbritseti müüriga. Rooma linna valitses kuningas koos nõukoguga ehk senatiga, kuhu kuulusid tähtsate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jahunes sugukondadeks, mis omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli talupojaühiskond. Tuli täita ka sõjaväekohust. Varustuse muretsemine oli igaühe enda teha. Roomlaste sõjaväevarustus oli parem kui kreeklastel. Sammuti puudusid naistel roomas poliitilised õigused. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Roomas oli naistesse suhtumine vabameelsem kui Kreekas. Roomlased kandsid tuunikaid. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlaste loidulaualt võis leida leiba ja jahust putru, Vahel oli lisandiks kala, juur- ja puuviljad. Jõukamad said endale lubada liha. Tänapäeva kultuuri on mõjutanud mõlemad. Mõlemad on ühteist täiendanud ja võtnud üle teiste kultuuride saavutusi, aga suurema panuse tänapäeva kultuurile on pannud siiski Kreeka, mis on mitmekesisem.
vabakslastud said rooma kodakondsuse Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus
Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa. Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud. Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused. Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus
Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa. Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud. Colosseum – suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused. Circus Maximus – hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima – kanalisatsioon, veevärgi algus
maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid. Roomas oli abielu, abielutruudus (ka mehe poolne) märksa enam hinnas kui Kreekas. Naine osales mehe kõrval avalikus elus (visiidid, külaliste vastuvõtmine) ning tegeles ka majapidamise korraldamisega. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest)
maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid. Roomas oli abielu, abielutruudus (ka mehe poolne) märksa enam hinnas kui Kreekas. Naine osales mehe kõrval avalikus elus (visiidid, külaliste vastuvõtmine) ning tegeles ka majapidamise korraldamisega. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest)
? 11. Kes on Dzainismi rajaja? Dzainism sai oma nime usundi rajaja Vardhamana Mahavira tiitli dzina järgi, mis tähendab "võitnu" või "ületanu". 12. Loetle dzainistide viis põhimõtet: 1)vägivallatus ahinsa (ahimsa); 2) tõearmastus satya. Enne millegi ütlemist tuleb järele mõtelda, et mitte teha kellelegi öelduga haiget; 3) Mittevarastamine asteya, samuti ahnuse vältimine; 4)kasinus brahmacarya. Mungad ja nunnad elavad tsölibaadis, teistel monogaamia ja abielutruudus; 5) aineliste hüvede ohjeldamine aparigraha. Püütakse piirata vara soetamist, väldivad ihulikke naudinguid, mis on pettekujutelmad. 13. Mida kujutab dzainistide sümbol? ? 14. Kes rajas sikhismi? Usundi rajas guru Nanak, kes sündis 1469.a. Talvakis, praeguse Pakistani territooriumil. 15. Kus on kirjas sikhide usutunnistus? Sikhide usutunnistus on kirjas mulmantras, esimeses guru Nanaki kirjutatud luuletuses: "On ainult üks Jumal. Tema nimi on Tõde. Tema on Looja. Ta on hirmuta
ning arstide ja õpetajatena. Tegelikult olid lihtsalt kõnelevad tööriistad, keda omanik võis isegi tappa või lasta vabaks osta/vabaks lasta (heast südamest, ustava teenistuse eest). Perekond oli rangelt patriarhaalne. Perepeale kuulus absoluutne võim terve familia üle. Naistel puudusid poliitilsed õigused, kohtuasjades kuulus sõna nende eestkostjale. Neiud abiellusid murdeea lõppedes. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Sarnasused Kreekaga on märgatavad, kuid suhtumine oli pisut vabameelsem. Pereema võib pidusöökidel osaleda, abikaasa kõrval istudes ning tegi temaga vastuvisiite. Laste kasvatamine oli pereisa ülesanne, mis kreeka kommete levides muutus rõhutatult vaimseks hariduseks. Rikkad pidasid kreeklastest koduõpetajaid, teised saatsid lapsed 7-aastaselt kooli. Peamiselt õpiti kirjutamist, kuid auahnemad ka kr. ja lad. keelt, kr. ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Praktiliselt
tegemist import toodanguga. Kahandas õukonna kulutusi. Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamiseks. Kokkkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega. Võetakse kasutusele marssiminine ja sõjaväe distsipliin. Teda nimetati kui sõdurikuningaks, kuid oma hiilgelarmeega ei osalenud ta kunagi üheski sõjas, sest see oleks nõudnud kulutusi. Ta oli kristlik eluviis, vagadus, abielutruudus, aga ateismi vastu. Kuningavõim Poolas- Kuningas ei tohtinud makse kehtestada, sõjaväge väljas poole riiki viia. Poola aadel saab õiguse kuninga vastaseid konföderatsioone moodustada. Allus Kuramaa hertogriigile. Articuli Henriciani- Poola kuningas 1572. aastal Tsaarivõim Venemaal Peetri-eelsel ajal- keskpunktis oli Romanovite dünastia, ning esimseks tsaariks sai Mihhail. Oli ulatuslik rahvakäärimine ning kiriku kombestik oli
teenistuskorrale. Kuningas ise peksis kepiga mehi, kes näisid talle Berliini tänavatel jõude hulkuvat. Tema lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!" Tähelepanuväärne oli Friedrich Wilhelm I koostöö pietistidega. Ka Eesti ajaloos olulist osa etendanud August Hermann Franke Halles rajatud koolid ja hoolekandeasutused Frankesche Stiftungen alustasid tegevust just kuninga soosingul. Friedrich Wilhelm I isikuomaduste juurde kuulus sügav vagadus, kristlik eluviis, abielutruudus, vähenõudlik riietus, töökus ja kohusetunne. Veendunud luterlasena ei toetanud kuningas usuvabadust. Küll aga pakkus ta asüüli 20 tuhandele Salzburgi peapiiskopi poolt 1732 välja saadetud luterlasele. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [174086] oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest. Veel troonipärijana sai alguse Friedrichi kirjavahetus Voltairega.