nõusoleku andmisest piisava põhjuseta keeldub või kui taei saa nõusolekut anda ning nõusoleku andmisega viivitamine võib põhjustada kahju tekkimise. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel Abikaasa võib abielu kestel hageda vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist, kui teine abikaasa on pika aja jooksul rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust või muud abielusuhtest tulenevat varalist kohustust ja võib eeldada, et ta rikub neid ka tulevikus. Lisaks sellele kui teine abikaasa on ilma piisava aluseta kestvalt keeldunud abikaasat oma vara seisust teavitamast või abikaasad on juba vähemalt aasta aega elanud lahus. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus. Nõuet raha saamiseks saab esitada kolme aasta jooksul arvates varasuhte lõppemisest. VARALAHUSUS
kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. EFTA riigid ei soovinud ennast vastuvaidlematult allutada Euroopa Liidu kohtusüsteemile. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; ● pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes; ● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes. KOHTUALLUVUS-kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse.
vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti. Igal isikul on oma rikutud õiguse või huvi kaitseks pöörduda seadusega kindlaks- määratud korras kohtusse (TsMS § 3 lg 1). Seadus ei sätesta täielikku loetelu, milliste avaldustega võib kohtusse pöörduda. 1.1. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagiavaldusega on: 1.1.1. Abieluasjad (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, ühis- vara jagamine, abielusuhtest tulenevad nõuded teise abikaasa vastu jm); 1.1.2. Ülalpidamisasjad (nõue alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmi- seks, muud seadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded); 1.1.3. kinnisasjaga seotud asjad (kinnisasjaõigusega seotud nõuded, kinnis- asja valduse kaitse, korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue, kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue, reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust
5) kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue; 6) kinnisasja üüri või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue. Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on: 1) abielu lahutamine; 2) abielu kehtetuks tunnistamine; 3) abielu olemasolu või puudumise tuvastamine; 4) ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue; 5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu. KOHTUALLUVUSE KOKKULEPE Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik.
annaabi.ee 
