Kuna naiste neurootilisus seletab abielulises kohanemises 10% võrra rohkem varieerivusest kui meeste neurootilisus, siis jäi pärast enese määratud neurootilisuse kindlaksmääramist väiksem osa ainulaadsetest abielulise kohanemise lahkarvamustest naiste teiste isikuomaduste seletada. Meie tulemused näitavad, et nii meeste kui naiste isiksused võivad partneri abielulist kohanemist mõjutada. Sellest tulemusest võib palju välja tuua. See toetab fakti, et abielusuhtes mõjutavad osapooled üksteist vastastikku, mida on märganud nii abieluteoreetikud kui ka uuringuid tegevad arstid (Christensen et al, 1995; Johnson & Greenberg, 1995). Seega on isiksus veel üks abielulise kohanemise prognoosijatest nagu toimetulekustrateegiad (Bouchard et al, 1996) ja positiivsed illusioonid (Murray et al, 1996) mis toetavad vastastikuse mõju hüpoteesi. Meie tulemused paljastavad, et partneri märgitud neurootilisus on naiste ja meeste
pesupesemise ümber. Ja selle kõige otsa soovib mees voodis õrna hellitlevat nümfi kohata. Kust kohast see vaene naine selle kõik ometi võtma peaks?! Ja kus on tema isiklik elu, unistused, erialane töö, saavutused jms? Millal ta puhkab, reisib, hingab ja naudib, oravarattast välja astub? Taas on vastuseks: seda tuleb planeerida. Sest hea tahtmise korral saab peaaegu kõike. Nüüd jõuame ühe tähtsama sõlmpunktini kogu abielusuhtes, milleta pole võimalik ei eelkirjeldatud mudeli rakendamine ega mingi muutuse tekitamine: selleks on abikaasadevaheline dialoog, rääkimine, jagamine. Dialoog aga rajaneb vastastikkusel respektil, lugupidamisel ja viisakusel. Me ei peaks iial 2 teist poolt võtma garanteeritult nagu mööblit. Vastupidi, peaksime teda kohtlema nii, nagu sooviksime esmakordselt tema armastustust võita.
Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub, et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar. Seda muutust võetakse aga pigem kui tüütut häirivat faktorit "muidu enam-vähem hästi sujunud abielusuhtes". Olukorra kahjustavat mõju iseendale keeldutakse tunnistamast. SÜÜTUNNE Mees süüdistab naist abieluprobleemides. Naine usub teda. HÄBI "Ma ei taha, et teised teada saavad." "Ma kardan, et kui ma kuhugi pöörduksin, hakkaksid inimesed mõtlema, kuidas ma küll nii loll olen, et seda nii kaua olen talunud." Staatuseprobleemid. OPTIMISM "Küll asjad lähevad paremaks." "Kui ta töö leiab ja joomise lõpetab, siis hakkame hästi elama". MADAL ENESEHINNANG
Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub, et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar. Seda muutust võetakse aga pigem kui tüütut häirivat faktorit "muidu enam-vähem hästi sujunud abielusuhtes". Olukorra kahjustavat mõju iseendale keeldutakse tunnistamast. * SÜÜTUNNE. Mees süüdistab naist abieluprobleemides. Naine usub teda. * HÄBI. "Ma ei taha, et teised teada saavad." "Ma kardan, et kui ma kuhugi pöörduksin, hakkaksid inimesed mõtlema, kuidas ma küll nii loll olen, et seda nii kaua olen talunud." Staatuseprobleemid. * OPTIMISM. "Küll asjad lähevad paremaks." "Kui ta töö leiab ja joomise lõpetab, siis hakkame hästi elama". * MADAL ENESEHINNANG.
annaabi.ee 
