üldiselt rahul on või kuivõrd tähendusrikast ning eesmärgipärast elu nad elavad. Emotsionaalne ehk afektiivne komponent viitab aga inimeste kalduvusele kogeda sagedamini positiivseid ja harvemini negatiivseid emotsioone. Varem arvati, et subjektiivne(isikliku arvamuse kohane) heaolu sõltub peamiselt välistest teguritest. Uurimused aga näitasid, et erinevad demograafilised näitajad, nagu näiteks sissetulek, tervislik seisund, haridustase ning abieluseis, omavad suhteliselt väikest mõju inimeste subjektiivsele heaolule. Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi. Erinevate uurimuste kohaselt on ligikaudu 5060 protsenti ekstravertsuse ja neurootilisuse individuaalsetest erinevustest võimalik seletada pärilikkusega. Nii võib öelda, et ka inimese
seepärast ei mõjuta see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite
Tulemusi ei saa üldistada suuremale elanikkonnale. Võimalik on intervjueeritava mõjutamine suunavate ja spontaansete küsimustega. Intervjuud võib kasutada: --- aruteluks enne mingi teema käsitlemiseks; isiklike kogemuste jagamiseks; oma seisukohtade esitamiseks. Salvestatud intervjuud kodeeritakse. Kodeerimine tähendab andmete interpreteerimist, mis juba osaliselt on andmete sorteerimine seega analüüs. TÖÖINTERVJUU EELDATAVAD KÜSIMUSED Isiklik informatsioon CV - vanus - abieluseis - üldine tervis - hariduskäik - spetsiaalsed kvalifikatsioonid (nt. toiduhügieen) Kutse- ja töökogemus - Mis tööd teete praegu? - Millega tegelete oma töös? - Milliseid teisi töid on teil olnud? - Mis teile meeldis teie töös kõige enam? - Mis teile üldse ei meeldinud? - Mis liiki probleeme tuli ette ja kuidas neid lahendasite? - Miks te tahate lahkuda praegusest töökohast? Vakantne töökoht - Miks te kandideerite
annaabi.ee 
