territooriumile on sarnaselt sõjaga üks sots. muutuste suurimaid esilekutsujaid. Mõlemaga kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadega või asuda ümber koos muutustega elatusviisis. Kultuurilised kontaktid: kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud. Näiteks võib igapäevaelu käigus üks suguharu juhuslikult kohata teist, samas võib see kontakt olla ka kauplemise või abielupartnerite vahetuse eesmärgil. Samuti võib kultuuriline kontakt olla uurijate või sissetungivate armeede poolt pealesurutud. Innovatsioon: silmas peetakse nii avastusi kui ka leiutisi, kuna need kaks protsessi on sageli omavahel seotud. Populatsiooninihked: muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus. Muutused erinevate vanusegruppide suuruses ja soolises koosseisus toovad kaasa tähtsaid sotsiaalseid muutusi. Difusioon: ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja. Difusioon
ebafunktsionaalne pikema aja jooksul? 20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib? Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral). 20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud? Rollistruktuuri mõjutavad näitajad. 20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas? 20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle
ebafunktsionaalne pikema aja jooksul? 20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib? Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral). 20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis vanema generatsiooni esindajatest on sellist rolli esitades eeskujuks olnud? Rollistruktuuri mõjutavad näitajad. 20. 12. Ühiskondliku klassi mõjud: Kuidas ühiskondlik klass kui taust mõjutab ametlikku ja mitteametlikku rollistruktuuri vaadeldavas perekonnas? 20. 13. Kultuurilised mõjud : Kuidas on perekonna rollistruktuur mõjutatud selle
Sissetung- sarnaselt sõjale üks suurimaid sotsiaalsete muutuste esilekutsujaid, mõlemaga kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadegavõi asuda ümber koos muutustega elatusviisis Kultuurilised kontaktid- sagedane muutuste allikas, kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud (nt võib igapäevaelu kägius kohata üks suguharu teist, samas võib see kontakt olla ka kauplemise või abielupartnerite vahetuse eesmärgil ettekavatsetud) Innovatsioon- avastused, aga ka leiutised (omavahel tihti seotud), avastus tähendab looduse mõnest sellisest aspektist teadlikuks saamist, mis juba eksisteerib, ent polnud varem tuntud( nt relatiivsusseadus), leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uue viisil( nt personaalarvuti loomine) Populatsiooninihked- muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus
kahe opositsioonilise paarina. Kõige lihtsam sugulusstruktuur. Igas neist kahest põlvkonnast on alati üks positiivne ja teine negatiivne suhe Lévi-Strauss (Language and The analysis of social laws,1951), mõjutatuna Roman Jakobsoni hüpoteesist keele metastruktuuri kohta (1949) väidab, et vaadeldes sugulussuhteid kui teatud keelt, võime me teha järeldusi ka keele tekkimise kohta. Struktuur on üks. Naiste vahetus ehk abielupartnerite vahetus = teadete vahetus Kirjeldanud mingi piirkonna abielureeglid, peaks saadud struktuur olema sarnane antud piirkonna keele struktuurile Emile Benveniste Mõtestada keelt kui süsteemi tähendab analüüsida teda kui struktuuri. Kuna iga süsteem koosneb ühikutest, mis vastastikku üksteist tingivad, siis ta erineb teistest süsteemidest nende elementide vaheliste sisemiste seoste, mis moodustavadki struktuuri, poolest.