ühiskonna kõrgematesse kihtidesse kui ka lihtsate inimesteni ning vormusid lõpuks ka kurikuulsa steriliseerimisseaduseni. EESTI EUGEENIKA SELTSI EESMÄRK Seltsi eesmärk oli ,,puhtatõulise ja elujõulise eestlase" elushoidmine ja ,,tõupuhta" rahva arvu kasv. Selle eesmärgi nimel propageeris selts muu hulgas aktiivselt vaimuhaigete ja alaväärtuslike steriliseerimist. Selts suhtus negatiivselt eestlaste abiellumisse muulastega, kuid see polevat olnud tingitud mitte niivõrd rassismist, kui soovist ära hoida kultuurikonflikte ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. (Wikipedia) Seltsi siht oli võidelda "Eesti rahvatõu omaduslise tasapinna langemise vastu, samuti kaasa aidata üldtervishoidu puudutavates ettevõtmistes". (Kalling ,,Karskustöö....") Kava nägi ette teadustööd, emade- ja lastekaitse korraldamist, tervishoiu propagandat, tõuküsimuse uurimist jne.
Ülejäänud 66 teadsid kõige enam Hollandit ja USA osariike ning Rootsit. Paaril korral mainiti ka Prantsusmaad. Mitte keegi ei teadnud kõiki riike, vaid teati kõige rohkem 5 riiki. Noorte teadmised riikidest, kus on lubatud omasooliste abielu, on pealiskaudsed. 26 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste seisukohad abiellumisse ja abielu eri aspektidest, samuti sellekohta, kuivõrd mõjutab vanemate perekonnaseis noorte seisukohti. Uurimisküsimustena püstitati eesmärgi saavutamiseks 4 küsimust: Kas leiate, et abielu on tänapäeval vajalik? -Kas sooviksite tulevikus abielluda? - Kas Teie arvates peaks Eestis olema lubatud omasooliste abielu? - Kuidas suhtute omasooliste abielusse, kas pigem tolereerite või põlgate?
kolhoosid. Komsomolipulmade puhul oli alati palju rahvast ja enamiku moodustasid pulma korraldanud töö-või õpingukaaslased. Noorpaari sugulasi oli sellises pulmas tavaliselt alati vähemus. Alguses harjumatu kellegi teise poolt väljastpoolt perekonda korraldatud pulmapidu võeti pikkamööda omaks. Ajapikku vähenes otsene poliitiline surve ja kindlasti õpiti sellest ka aja jooksul mööda vaatama. Enne pulma 20.sajandi teisest poolest hakkab suhtumine abiellumisse ja ka pulmade pidamisse järjest enam muutuma. Sõltuvus vanematest hakkas vähenema. Tihti said vanemad oma poja või tütre tulevast näha alles siis, kui noortel juba pulmaplaan kindel. Vahel isegi pärast abiellumist. Kui taheti teha suured pulmad, mida oma rahakott ei võimaldanud, siis oli muidugi tark oma plaan vanematele varem ette kanda. Aeg suuremate pulmapidude jaoks katsuti leida ikka mõne pühaga ühel ajal. Head pulma-ajad
kojujõudmisest suurt rõõmu. Raamatu lõpus läheb ta taas õppima, tundes kodust lahkumisest samasugust rõõmu kui varem saabumisest. Õppima minnes jätab ta oma pere Tsingisesse omapäi. Esimese käite lõpus on Abai 25-aastane ja saanud täiskavanuks. Abai ja naised. Varsti peale Abai saabumist kosib isa talle zigiteki hõimu kuuluva Dilda. Abai ja Dilda abielluvad, neil sünnivad lapsed: poeg Akõlbai, tütar Gulbadan. Esiklapse sündides oli Abai kõigest 17-aastane. Abai suhtus abiellumisse kui saatuse paratamatusse katsumusse, isakssaamisesse aga kui saatuse kurja nalja. Juba abielumehena kohtas Abai bokensii hõimu juhi tütart Togzani, kes inspireeris teda luuletama. Semipalatinskis elav kohtunik Andrejev innustas Abaid edasi õppima. Abai lähebki linna edasi õppima, jättes naise jurtasse lapsi kasvatama. Linna minnes tundis ta suurt vabadust. Abai lemmikud olid ema Ulzan, üks isa kolmest naisest, ja vanaema Zere, kellele ta luges luuletusi
annaabi.ee 
