Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust
Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga
Selle põhjuseks olid sõjad , katkupuhangud ning halvenenud kliimast tingitud näljahädad . Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahanes rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini ( 100 000 150 000 inimeseni ) Sisseränne aitas väga hästi kaasa rahvaarvukuse taastamisele . Alates 17.sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika . Hakati registreerima rahvastikusündmusi . Selleks kasutati meetrikaraamatuid , kuhu pastor märkis sündimised ( lapse ja isa nime ) , abiellumised ( abiellujate nimed ) ning surmad ( inimese nime ) . Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem 19.sajandil lisandusid perenimed . Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid . Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse . 1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes
Nad tahavad sinuga Piiblit uurida. Viisakalt riides. 64. Mida usuvad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse hukkamisviisi kohta? Et ta löödi osti külge, mitte risti külge. 65. Kes on teise ja levinuma nimega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik? Kuidas nende misjonäre tänaval ära tunda? Mormoonid. Nad käivad mitmekesi ja suudavad rääkida mitmeid keeli. Meestel on valged särgid ja mustad püksid. 66. Mis on korealase Mooni rajatud Ühenduskiriku tuntumaid avalikke riitusi? Mass abiellumised. 67. Milline uususund on paljudes maades keelatud ja nad peavad seetõttu on teenistusi ookeanilaevadel? Saientoloogia 68. Mida arvavad satanistid inimese tahtevabadusest? Vabatahe on asi, mis juhib inimest. Tuleb elada nii, et saad seda täita. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Viimase Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirik aka mormoonid. 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda?
· Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: · 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna · Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. · Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga Majandusharud
tekstid ning manitsused. Eesti jaguneb geograafilises mõttes kaheks: meresidusad alad ja mittemeresidusad alad. Samas saab Eestis jagada kaheks ka keelevahe põhjal. Kihelkond on madalaim tasand, mille kaudu on kogutud allikmaterjali. Kihelkond kui identiteedikeskus. Kihelkonnakeskus kui tõmbekeskus. Kihelkond on ala, mille inimesed moodustasid ühe koguduse, mille rahvas käis ühes kirikus. Omast kihelkonnast tavaliselt kaugemale ei satutud. Abiellumised olid tavaliselt kihelkonna piirides, kuna noored said kokku tavaliselt pühapäeval kirikus. Igas kihelkonnas on teatud hulk mõisasid (u 10), mõisade omanikud on kiriku eestseisused, toetavad kirikut majanduslikult, nende huvides on, et talupojad ei lahkuks, kuna talupojad on tööjõuks, mis toodab mõisale väärtust. Vald tähendas algselt ühe mõisa talupoegi. 20. sajandil, kui mõisad kaotasid oma tähtsuse hakati valdasid järjest kokku liitma. Setomaa
enam vähem regulaarselt ikkagi kirikuid visiteeriti või allikapositivistlikult, et see oli Saare-Lääne kohalik initsiatiiv. 1505 Saare-Lääne piiskop Johannes III andis välja piirkondlikud statuudid, kus oli kirjas, et rahvalt ei tohi nõuda sakramentide eest liiga kõrgeid maksu. Samuti korratakse nõuet, et rahvale tuleb õpetada rahva keeles Ave Mariat jne. Muuhulgas kaevatakse neis materjalides, et rahvas ei tunne 10 käsku. Keelatakse salajased abiellumised. Vähemalt kord aastas tuleb pihtida ja armulaual osaleda. Põhiline osa nende materjalidest puudutab vaimulikkonna distsipliini küsimust. Sama sisaldavad Johannes IV 1517. aastal peetud sinodi materjal. Nende kaebuste sisu tegelikult ei ole suunatud, kuidas distsiplineerida kogudust, vaid adressaat on siiski vaimulikkond ja osalt ka mõisnikud. Nõutakse mõisnikelt osalemist talurahva kiriklikul distsiplineerimisel. 1520. aastatest on säilinud materjale Saare-Lääne
annaabi.ee 
