· Maahaiglad on vanad ja vajavad remonti. 4. Kärped haigete arvelt. · Kärbiti haiguspäevi- esimesed 3 päeva inimene mingit raha ei saa. · Inimene töötab haigena ja sellega rikub enda ja kolleegide tervist. · Haigekassa kärpis ravimihüvitist. · Arstid kirjutavad odavamaid koopiaravimeid, millel on sama toime, kuid rohkem kõrvalnähtusi. 5. Võimalikud lahendused. · Vähendamaks perearstide koormust, võiks neile appi palgata abiarstid. Abiarst oleks noor arst, kes on just ülikooli lõpetanud. · Patsient võiks saada omale aega broneerida interneti teel ja kui õigel ajal kohale ei tule siis saadakse trahvi nii nagu see on mujal maailmas. · Riik võiks leida lisaraha, et hoida noori arste riigis, sest noored arstid on meditsiini tulevik. · Erinevate e-lahenduste kasutamine. Näiteks e-tervis ja rakendus, mis näitab lähima apteegi asukoha ja vajaliku ravimi hinna.
maalis, ja põrandal on tundmatuseni moondunud laip. See veider vanamees tuntakse ära ainult sõrmuste järgi. 11. Ülevaade Flaubert'i ,,Madame Bovary'st" ,,MADAME BOVARY" ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käi.
Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Madame Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune
Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käe
annaabi.ee 
