Abhaasia Abhaasia kui sõltumatu riik Asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. Juriidiliselt Gruusia osa, de facto aga sellest sõltumatu. Pindala on 8660 km². Elanike arv u 241 000. Ajalugu Abhaasia sõda 1992-93 Konflikti põhjuseks 1921. a põhiseaduse kehtestamine. Apsuad lootsid säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ja saavutada senisest märksa enamat. 1994. a sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse SRÜ rahuvalvejõud. Järgnevatel aastatel pöördus u 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi. Kuriteod Abhaasia sõja vältel 1992- 1993 Š. Aiba tunnistusest (Suhhumi, Džikia tn 32): „Öösel mu grusiinist naaber Džemal Rehviašvili kutsus mind tänavale, öeldes: "Ära karda, ma olen sinu naaber, tule välja". Niipea kui ma väljusin, löödi mind pähe, tiriti majja ja otsiti läbi. Majas pöörati kõik segi ja kõik väärtasjad võeti ära. Siis viidi mind depoosse, kus vagunite vahel mind peksti ja nõuti automaadi ja kolme...
Valdav enamik riike peab Abhaasiat de jure autonoomseks vabariigiks Gruusia kooseisus, kuid augustis 2008 kuulutas Gruusia parlament Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud territooriumiks. Venemaa ja Abhaasia vahel on sõlmitud leping 3800 Venemaa vägede sõduri paiknemise kohta Abhaasias 49 aastaks, leping sõlmiti märtsis 2009. De facto kontrollib alates 2008. aastast kogu Abhaasia territooriumi end sõltumatuks kuulutanud osaliselt tunnustatud Abhaasia Vabariik. 2008. augustini oli umbes 17% Abhaasiast Gruusia kontrolli all. ÜRO liikmesriikidest on Abhaasia iseseisvust tunnistanud Venemaa, Nicaragua, Venezuela ja Nauru. Põhilised rahvad on abhaasid, armeenlased, grusiinid ja venelased. Abhaasias on 5 eesti küla: Sulevi, Salme, Linda (Ülem-Linda), Alam-Linda ja Estonia. Eestlaste arv Abhaasias on viimasel ajal märgatavalt vähenenud, 2003. aastal elas Abhaasias 446 eestlast. Võrdluseks 1989. aastal elas seal eestlasi 1466 ning kõige rohkem aastal 1939, mil eestlasi oli seal 2282
mõlema elu ja tänu sellele koheldi teda nagu oma isa austusega. Ta suutis mõlemale selgeks teha, et nende omavaheline viha on tegelikult asjatu. Ajapikku nad leppisid ja said ise ka aru, et pole põhjust olla vaenulikud. Miks Ivo ei naasnud oma kodumaale, Eestisse? Kas ja kuidas kõnetab film sinu hinnangul neid eestlasi, kes on kodumaalt lahkunud? Ta elukoht oli talle kallis, see tähendas talle liiga palju, et lahkuda. Lisaks ei olnud ta üksi. Kas filmis ei oldud Abhaasiast põgenenud eestlasi kirjeldatud või jäi see koht mulle kahe silma vahele. Lühidalt: Mida filmi vaatamine sulle andis? Hea ja huvitava huvitava filmielamuse. Oskan sõdu tsiviilelanike perspektiivist vaadata. Mis kõnetas? Mis häiris? Minu meelest oli film kohati liiga masendav. Pidevad surmad ja konfliktid. Kas midagi jäi arusaamatuks? Nüüd, kui Ivo on üksi, kas ta jätkab Abhaasias elamist või kolib Eestisse? Ta naaber on surnud ning mandariiniäri on hävitatud.
1992 piirasid relvastatud opositsioonijõud Tbilisis Gamsakhurdiat ja tema valitsust. Gamsakhurdial õnnestus põgeneda Tsetseeniasse. Uueks liidriks sai Eduard Shevardnadze. Ta üritas maha suruda sisside liikumisi abhaasias ja saatis sinna nii valitsuse väed kui ka paramilitaarsed organisatsioonid. Abhaasia võitles aga vastu ja sai abi Venemaalt. Lõpptulem oli see et valitsusväed said lüüa ja Abhaasiast visati välja ka kõik grusiinid. Lõuna-Osseetias õnnestus aga Gruusia vägedel rahutused maha suruda kuigi 100 tuhat inimest põgenes Vene kontrolli all olevasse Põhja-Osseetiasse. 1993 aastal üritas eksiilis olev Gamsakhurdia riigipööret, enamjaolt see õnnestus kuid sekkus jällegi Venemaa, kes oma üksused "appi" saatis. Gamsakhurdia tapeti ja Gruusia oli sõjalise ja poliitilise toetuse eest nõus astuma SRÜ'sse.
asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu. Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja reporterina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress), lisaks on olnud tudengifilmide režissöör, stsenarist ja produtsent. (EFIS) Suvise „Ringvaate“ 15. saatest selgus, et Jüri Muttika vestleb vene keeles vabalt. Nimelt ta intervjueeris eesti juurtega välismaalastest laulupeolisi – Abhaasiast pärit matemaatikaõpetajat ja Sotšit pärit noormeest – vene keeles. 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad Analüüsi aluseks võetud kaks saadet pärinevad 2014. aasta suvest, mil Eesti Televisiooni saade „Ringvaade“ oli esmakordselt eetris ka suvekuudel. „Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014
Eesti 7. oktoober eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas Riigikogu ees esinedes eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest. 19. oktoober Isamaa, ERSP ja Mõõdukad kirjutasid alla valitsuskoalitsioonilepingule. President kinnitas ametisse uue valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga, 21. oktoober välisministriks sai T. Velliste, siseministriks L. Parek, kaitseministriks Hain Rebas. Abhaasiast toodi erilennuga Eestisse esimene rühm sõjapõgenikke. Järgmised 25. oktoober rühmad toodi 29. oktoobril ja 16. novembril. Ühtekokku jõudis esivanemate sünnimaale tagasi ligikaudu 200 Abhaasia eestlast. 29. oktoober Moskvas teatati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli originaali leidmisest. 18. Teatati Tartu Kommertspanga tegevuse lõpetamisest. detsember 18.–28. Eesti kaitsejõudude esimesed manöövrid. detsember 1993 4
annaabi.ee 
