Näiteks Suures Kanjonis põhja- ja lõunakallast asustavad oravapopulatsioonid on fenotüübiliselt erinevad põhjapoolse populatsiooni isendid on tumedama karvaga ja laiema sabaga. Kahe uue liigi tekkimine pole siiski veel lõpule jõudnud, sest erinevatesse populatsioonidesse kuuluvad isendid on võimelised veel, kuigi väga harva, eluvõimelisi ja sigimisvõimelisi järglasi andma. Seni on tegemist kahe alamliigiga Sciurus aberti aberti ja Sciurus aberti kaibabensis. Sümpatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke ei eelda, et uueks liigiks kujunev populatsiooni alaosa oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud. See muudab selle teooria vastuoluliseks, kuna geograafilist isolatsiooni ei saa kunagi täielikult välistada. Populatsiooni ühes osas tekkinud unikaalsed mutatsioonid levivad teatavat ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel. Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles ökoloogilises tsoonis
- kägu, kes muneb teiste pessa ning kelle järglased suruvad teised pesast välja, et rohkem toitu saada 3.FÜSIOLOOGILINE - lumekirp, kellel on ''antifriis'' ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks tegutseda ka külmal temperatuuril 8. Liigitekke barjäärid Liigiteke on on loodusliku valiku tagajärg, mis kujuneb välja lõpuks ristumisbarjääri tagajärjel 1.)Geograafiline maastikutõke või pinnavorm. Nt: Suure Kanjoni eriservadel põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro 2.) Bioloogiline barjäär - ökoloogiline nt erinev tolmlemisaeg eri puudel -käituvuslik nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg) -spetsiifilised signaaltunnused nt mõjutavad mingit kindalt rühma (nt putukate feromoonid) -pulmatantsud nt tedremäng, konnade kisakoorid -geneetika sobimatus nt kalad
Vanimad palazzod on raskepärased kindlusetaolised ehitised, nad on laotud tellistest ja kaetud tahutud kiviplokkidega. Akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või ümarkaarsed. Vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne 15. sajandi keskpaigas muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks. Aknad muutusid suuremaks, palazzod nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end muust maailmast eraldada nagu gooti elumajad. Kuulsa arhitekti ja kunstiteoreetiku LEON BATTISTA ABERTI (1404- 1472) on seotud uue balazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Skulptuur hakkas 15 sajandil taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed.
näiteid. Näiteks Suures Kanjonis põhja- ja lõunakallast asustavad oravapopulatsioonid on fenotüübiliselt erinevad põhjapoolse populatsiooni isendid on tumedama karvaga ja laiema sabaga. Kahe uue liigi tekkimine pole siiski veel lõpule jõudnud, sest erinevatesse populatsioonidesse kuuluvad isendid on võimelised veel, kuigi väga harva, eluvõimelisi ja sigimisvõimelisi järglasi andma. Seni on tegemist kahe alamliigiga Sciurus aberti aberti ja Sciurus aberti kaibabensis. Sümpatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke ei eelda, et uueks liigiks kujunev populatsiooni alaosa oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud. See muudab selle teooria vastuoluliseks, kuna geograafilist isolatsiooni ei saa kunagi täielikult välistada. Populatsiooni ühes osas tekkinud unikaalsed mutatsioonid levivad teatavat ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel. Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles
näiteid. Näiteks Suures Kanjonis põhja- ja lõunakallast asustavad oravapopulatsioonid on fenotüübiliselt erinevad põhjapoolse populatsiooni isendid on tumedama karvaga ja laiema sabaga. Kahe uue liigi tekkimine pole siiski veel lõpule jõudnud, sest erinevatesse populatsioonidesse kuuluvad isendid on võimelised veel, kuigi väga harva, eluvõimelisi ja sigimisvõimelisi järglasi andma. Seni on tegemist kahe alamliigiga Sciurus aberti aberti ja Sciurus aberti kaibabensis. Sümpatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke ei eelda, et uueks liigiks kujunev populatsiooni alaosa oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud. See muudab selle teooria vastuoluliseks, kuna geograafilist isolatsiooni ei saa kunagi täielikult välistada. Populatsiooni ühes osas tekkinud unikaalsed mutatsioonid levivad teatavat ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel. Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles
annaabi.ee 
