näiline, mis on oluline, mis mitte. Kõik ehedad armastuslood ei pea lõppema sarnaselt muinasjuttudele: ,,...ja kui surm neid veel lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani." Tihti kaotavad inimesed üksteist pikkade vahemaade ja välise sunduse tõttu. Paljudel juhtudel võib ju kehtida ütlus ,,mis silmist, see südamest", ometi mitte alati. Keskaja prantsuse filosoofi Pierre Abelardi ja tema kauni õpilase Heloise armastus oli ühiskonna arvates lubamatu. Abelard pidi õpetlasena teenima üksnes jumalat. Ometi oli ilmalik kirg tugevam kui teda kammitsevad reeglid. Abelardi ja Heloise armastusest sündis ka poeg. Heloise raevunud onu kättemaksuks perekondliku au rüvetamise eest võeti Abelard'ilt suguvõime. Häbistatud õpetlane otsustas, et nad peavad naisega mõlemad oma elupäevad kloostris lõpetama. Heloisele oli nunnaks
Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda. Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles. Ka ülikoolide õppejõudude seas olid ülekaalus vaimulikud. Nende seas paistsid eriti silma frantsisklaste ja dominiiklaste ordude liikmed. 4. Loe allikat Abelardi teosest ja mõtiskle, mida tuli keskajal hariduse saamiseks teha? Inimene pidi olema valmis ringi rändamiseks ning pidi tahtma minna sinna, kus inimestel oli hariduse vastu sarnased huvid nagu oli sellel, kes haridust tahtis. See vajas raha ning aega seega selle tõttu pidid inimesed ütlema ära enda kõrgete postitsioonidega kaasnevatest kohustustest tollases ühiskonnas. 5. Kas allikatekst "Miks on vabad kunstid vabad?" kehtib ka tänapäeval?
Kui rahvahulgad tornini jõudsid, olid järele jäänud vaid mõned juudid, kes palusid, et neid ristitaks ja vabastataks, kuid nad tapeti. Surnuid oli kokku umbes 500-1500 ringis. Sellest tapatalgute paigast läksid ründajad edasi ja koondusid katedraali ümber. Nad põletasid ära kõik juutidele võlgu olevate inimeste finantsobligatsioonid, mis nendes arhiivides hoiul olid. 1135. aasta kirjutises kõneleb üks juut prantsuse õpetlase Pierre Abelardi raamatus Dialogue between a Philosopher, a Jew and a Christian (Dialoog filosoofi, juudi ja kristlase vahel) järgnevat: Ükski rahvas ei ole mitte kunagi nii palju Jumala pärast kannatanud. Juudid on hajutatud kõikide rahvaste sekka, neil ei ole kuningat ega ilmalikku valitsejat, neid rõhutakse materiaalselt otsekui peaksid nad oma elu iga päeva välja lunastama. Juutide halba kohtlemist peetakse Jumalale meelepäraseks teoks. Niisugust
PIERRE ABELARD (1079-1142): konseptualist (kaldub nomenalismi). Suurepärane väitleja, loengupidaja. Kohitsetakse vahepeal ära. Põhiline teos: "Sic et non" ("Ja ja ei") - rida Piibli ja kirikuisade vastukäivaid laused. Sõelub neid, kuid jääbki sellisele ei/ja positsioonile, tõde välja ei ütle. Satisfikatsiooniõpetus - õigeksmõistmisõpetus, juriidilise aspektiga variant (Anselmil). Jumal lasi oma pojal surra, et tekitada süümepiinu ja kaastunnet, et me aru saaks, kus oleme (Abelardi variant). "Tunne iseennast" - eetikat käsitlev. Väline tegu kui selline on moraalselt indiferentne. Kõik sõltub motiivist (Aristoteles rääkis motiividest). Motiiv ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta teatud püüdlusi jaatab või eitab. Kalduvused kui sellised pole head/kurjad, alles kõlvatu jaatamise sisemine akt on patt. Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises. THOMAS AQUINO (1225-1274) 1917 nimetatakse ta "ingellikuks õpetajaks."
annaabi.ee 
