Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l (IGT) Rakvere Ametikool Diabeet 7,0 mmol/l 11,1 mmol/l 2.2 Diabeedi riskitegurid: · Pärilikkus diabeet vanemail või õdedel ja vendadel · Ülekaalulisus ja kõhukus · Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasvaladestumine vööümbermõõt 102 cm meestel ja 88 cm naistel) · Rasedusaegne diabeet · Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) 2.3 Suhkruhaiguse tüübid: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* Rakvere Ametikool · teised tüübid (nt
avastamine kauem aega. (Täht: 1999) Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal. Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90 % juhtudest, enamasti üle 40-aastastel inimestel ning valdavalt naistel. (Tupits: 2003) Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on: · Pärilikkus diabeet vanemail või õdedel ja vendadel · Ülekaalulisus ja kõhukus · Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasva ladestumine: vööümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 88 cm) · Metaboolne sündroom (vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra) · Rasedusaegne diabeet · Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) (Tupits: 2003) Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Sageli peetakse II tüübi diabeeti I tüübi diabeedist kergemaks
silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks
tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks,
silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks