skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus.
kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid. Pont du Gard Nimesis Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid
siledate kiviplaatidega, millede vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akvedukt kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv, üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi. Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest
Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, (ka kiskjatega), merelahinguid jm vaatemänge. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha Elamutest oli levinuim ühekorruseline maja e domus,(mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Aatriumi pääses läbi vestibüüli (vestibulum) ja vaheruumi, mille ümber paiknesid vastuvõturuum (tablinum) ja söögisaal (trikliinium),üks magamistuba (cubiculum) j. Aatriumi kaldu ehitatud katuses oli sammastega ümbritsetud ava (compluvium) millele vastas põrandal vihmavee kogumise bassein (impluvium). Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses kööki ja teistesse majapidamisruumidesse
võidu tähiseks, oli kaetud seda sündmust kujutavate reljeefidega. Roomlaste insenerimõtte tippsaavutuseks oli ka teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja ( domus ), mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi ( tablinum ), kus asus ka esivanemate altar, sellele järgnevast perstüülõuest pääses söögisaali ( trikliinium ) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised, alakorrusel tööruumid ( tabern ), selle peale ehitatud poolkorrusel elati. Üsna varakult hakati ehitama ka suuri üürimaju ( insula ), mis võisid olla 4 .- 7