muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu
pinnale tekivad söövituskujundid. 9.Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? On olemas 3 eri tüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. Kasvades. 11.Mis iseloomustab faasi? 12.Kuidas leida faaside suhtelist hulka kahefaasilises alas? 7 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed? Struktuur aatomtasandil- esineb aatomite ja molekulide paigutuse materjalis. Struktuur mikroskoopilisel tasandil käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga. 2.Mis on footon? Footon on elektroni poolt vabanev energia hulk 3.Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet. Väga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke lämmastiku molekulis?
mistõttu keemilised protsessid toimuvad kiiremini ja kristalli pinnale tekivad söövituskujundid. 9.Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? On olemas 3 eritüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. kasvades 11.Mis iseloomustab faasi?faasidiagramm 7.pilet 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed?Struktuur aatomtasandil -- esitab aatomite ja molekulide paigutuse materjalis Struktuur mikroskoopilisel tasandil -- käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur -- käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga. 2.Mis on footon?on elektroni poolt vabanev energia hulk .3.Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet?Vaga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke lammastiku molekulis?Toimub p
mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. (http://teadus.err.ee/komment?id=3962&cat=1&pgk=1 ja http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/meri/rannikumeri.html) 6 27. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? Maakoore massist moodustavad ~80% kolm kerget elementi hapnik (46%), räni (28%) ja alumiinium (8%). Mahuliste suhete järgi on hapniku sisalduse ülekaal ~94%. Seega aatomtasandil koosneb maakoor valdavalt hapniku anioonidest, mis on seotud teiste, vähemuses olevate ioonidega. Maa massis on kõige rohkem rauda (35%), hapnikku (30%) ja räni (15%). 28. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Maakoores on valdavad hapniku ja räni ühendid, mis moodustavad... 29. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal on loodusliku tekkega, kindla koostise, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine
Baasteadused on antud sisemise ringina, tehnoloogilised õppeained (teadused) aga välisringina. Rakendusteadused kujutavad sellel diagrammil vahepealseid ringe. Materjaliteadus, sisaldab endas materjalidega seotud baasteadused ja on aluseks (sillaks) tehnoloogilistele õppeainetele. Järgnevalt püüame defineerida ühe materjaliteaduse õpetamisel väga tähtsa mõiste - materjali struktuur. Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis. Materjalide struktuur sub-aatomtasandil käsitleb elektrone individuaalsetes aatomites ja nende koosmõju aatomi tuumaga. Struktuur aatomtasemel esitab aatomite ja molekulide paigutust materjalis tulenevalt nende omavahelisest koosmõjust. Järgnev aste - materjali mikroskoopiline struktuur - käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelisest koosmõjust tulenevat organiseeritust materjalis. Nimetus "mikroskoopiline" näitab, et seda organiseeritust on võimalus jälgida juba mikroskoopiliste meetoditega. Lõpuks tuleb
annaabi.ee 
