Kristallivõret iseloomustavad suurused Võreperiood - lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm). Võrebaas (n) - aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Võre koordinatsiooniarv (k) - võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel) Aatomiraadius (R) – nt. lihtsa kuupvõre K6 korral pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist a. Võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus - võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse (kristallivõrel H6 on see 0,52; K8 – 0,68; kristallivõredel K12 ja H12 – 0,74). Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polü- ja isomorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate
Põhitahkkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides. Kristallvõret iseloomustavad parameetrid- 1) võreperiood- lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas- aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. 3) võre koordinatsiooniarv- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv 4) aatomiraadius- pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist 5) võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus- võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse. Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polümorfism- Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani
antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel: nii tähistame lihtsat kuupvõret koordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6, ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kuupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8); 4) aatomiraadius (R) (atomic radii), s.o. lihtsa kuupvõre K6 korral pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist a; ruumkesendatud kuupvõre K8 korral R=a 4 3 ; tahkkesendatud kuupvõre K12 korral R = a 4 2 ; 5) võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus (_) (lattice compactness step, atomic packing density), s.o. võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse (kristallivõrel H6 on see 0,52; K8 0,68; kristallivõredel K12 ja H12 0,74). Eristatakse veel aatomite tasandpakketihedust (atomic planar density) ja
juures toimub reaktsioon raudkatalüsaatori toimel. Reaktsiooni tulemusena sisaldab gaasisegu 15% NH3, mis kondenseeritakse jahutamisega. Reageerimata gaas segatakse uue koguse sünteesgaasiga ja protsessi korratakse. Vt lk 416 33. Võrrelge lämmastiku ja fosfori keemilisi omadusi. Millest on need erinevused põhjustatud? N2 on värvusetu, lõhnatu, vees vähelahustuv, keemiliselt passiivne gaas. Püsivus on tingitud aatomitevahelisest kovalentsest kolmiksidemest. Toatemp reageerib ainult mõnede metallidega, moodustades nitride (Li3N, Ra3N2). Hapnikuga toimub ühinemisreaktsioon v kõrgel temperatuuril, halogeenide ja väävliga reageerib kaudselt. Lämmastiku keemilised omadused erinevad oluliselt teiste sama rühma elementide omadustest: kõrge elektronegatiivsus; väike aatomiraadius ja sellest tulenev võime kordsete sidemete moodustamiseks; suur hulk võimalikke oksüdatsiooniastmeid -III...V;
32 Järgnevalt vaatleme üksiasjalikumalt aatomite paigutust kolmes eelpool toodud tihedama pakkumisega süsteemis. Eeldame, et aatomid on esitatavad kristallvõres kõvade (deformeerumatute) sfääridena. Vahemaad aatomite vahel kristallstruktuuris on eksperimentaalselt võimalik määrata röntgendifraktsioon-analüüsist. Näiteks aatomite vahelised vahekaugused alumiiniumis 20° C juures on 0,2862 nm. Al aatomi raadius on ½ aatomitevahelisest vahekaugusest, s.o. 0,143 nm. Aatomraadiused erinevates tihedamates kristallstruktuurides kristalliseeruvatele metallidele on antud tabelites 4.5 ja 4.6. 4.4.1. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.9, 3.10, 3.11). RTK kristallstruktuuri elementaar-rakk on esitatud joonisel 3.9.a. Jooniselt on näha aatomite paiknemine ja nende suhtelised asukohad üksteise suhtes. Joonisel 3.9b on aatomid esitatud kui deformeerimata sfäärid
annaabi.ee 
