10. Millise Balti riikide jaoks saatusliku otsuse langetasid NSVL-i, USA ja Inglismaa juhid Teherani konverentsil ? Tunnustati 1940 a riigipiire, Balti riikidel kadus võimalus iseseisvuse taastamiseks. 11. Iseloomusta lühidalt 1944.a. aset leidnud sõjategevust Punaarmee vastu Eesti territooriumil. 1)Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma 2)Vastupanu Sinimägedes 3)Porkuni lahing 12. Miks heitsid ameeriklased Hiroshimale ja Nagasakile aatomipommid ? Ameeriklastel oli valida kolme sõjategevuse vahel. Kõige mõistlikum oli neil valida see, et heita aatompommid. 13. Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja ? 1)Saksamaa liitlased olid nõrgemad kui vastased. 2)Hitleri usk oma geniaalsusesse. 3)Põhjendamatult julm käitumine vallutatud NSVL aladel (Valgevene, Ukraina). 4)Saksamaa käes olnud vähesed kütusevarud. 5)Piiratud inimressursid. 14. II maailmasõja tagajärjed. 1)Tohutud inim-ja materjaalsed kaotused.
1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika)
survel kokku. Click to edit Master text styles Second level Tuuma Third level lõhustumine Fourth level Fifth level tuumarelvast Aatomipommi esimene katseeksemplar lõhati USA-s Nevada kõrbes 16.juulil 1945. aastal. 6. ja 9. augustil 1945.a. heideti esimesed aatomipommid kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. Aatomi- ja vesinikupommide hävitustegurid on hetkeliselt leviv väga tugev valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugev purustav lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Kaitset pakuvad maa all asuvad varjendid. Praegu on tuumarelv vähemalt 8 riigil. Tuntakse muret tuumarelvade kontrollimatu leviku üle. Tuumareaktor ja tuumaenergeetika Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon.
Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S Esimesed aatomipommid valmistati II maailmasõja ajal USA-s ja neid kasutati Jaapani linnade Hiroshima ning Nagasaki hävitamiseks. Nagasakile visatud pomm oli kolmas aatomipomm. 1945. aastal valmistati kolm aatomipommi, 1946. aastal valmistati kaheksa pommi, 1947. aastal valmistati kakskümmend üks pommi, 1948. aastal ükssada kümme pommi, 1949. aastal kakssada kolmkümmend viis ja 1950. aastal kolmsada kuuskümmend üheksa aatomipommi. Hiroshimale visati ,,Little Boy" , mis kaalus 4.04 tonni, pikkus 3.05
ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt (katsetamise eesmärgil) New Mexico kõrbes (USA) ning heideti siis kahel korral Jaapani linnadele. Kuigi energiaks muundati vaid seitsmendik pommiaine massist, oli aatompommide hävitusjõud kohutavalt suur. Lööklaine ja kuumus kustutasid maapinnalt
palve mitte kasutada pommi Jaapani vastu enne, kui nad on keeldunud alistumisettepanekust, mis pidanuks Jaapanile esitatama. Uue hävitusrelva moraalne aspekt oli jõudnud kriitilisse punkti. Jaapan oli ägeda pommitamise ja mereblokaadi tulemusena nagunii jõudnud kokkuvarisemise äärele. Liitlaste juhid olid Potsdamis teinud Jaapanile ettepaneku tingimusteta kapituleeruda, kuid 30. juulil keeldus Jaapan seda tegemast. USA valitsus koos liitlastega otsustas heita aatomipommid Jaapanile, et aatomiplahvatustest põhjustatud õud sunniks Jaapanit koheselt alistuma ja hoiaks ära pika ja kuluka invasiooni. Kuid jaapanlased nõudsid, et kapitulatsioon jätaks puutumata nende konstitutsioonis fikseeritud keisri jumaliku staatuse. Isegi pärast Hiroshimat ja Nagasakit, kui Jaapani valitsus palus rahu, ei taganetud nõudest, et jumal-keisrit ei kõrvaldataks. Kapitulatsiooniakt kirjutati alla 14. augustil, kui liitlased selle tingimusega nõustusid.
· 25.augustil 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi Maailm sõjas 1. Totaalne sõda sõda, kuhu on haaratud kõik sõdivate riikide kodanikud a) Tsiviilobjektide pommitamine vastase võitlusmoraali hävitamiseks: · Saksa pommirünnakud Inglise linnadele sõja algul · Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus:
Selline arusaam teadusest hakkas levima juba 17. sajandil, mida pooldatakse ka isegi tänepäeval. Kuid tänapäeva teadusfilosoofia ei pea sellist vaadet teadusele enam väga õigeks. Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest.
Selline arusaam teadusest hakkas levima juba 17. sajandil, mida pooldatakse ka isegi tänepäeval. Kuid tänapäeva teadusfilosoofia ei pea sellist vaadet teadusele enam väga õigeks. Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest.
Selline arusaam teadusest hakkas levima juba 17. sajandil, mida pooldatakse ka isegi tänepäeval. Kuid tänapäeva teadusfilosoofia ei pea sellist vaadet teadusele enam väga õigeks. Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest.
annaabi.ee 
