rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut majandusotstarvet: viljakuivatamine ja- peksmine, loomade hoidmine (seal valmistati ka enamus talu tarbevarast). Taluõuel asus kindlasti kooguga kaev. Talu ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks, lisaks sellele kuulus talule ka mets. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhendel üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, mille II aastatuhende algul seos maaharime arenguga lisandus rehealune. 17.sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19.sajandik olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse
umbseintega ning kogu elutegevus toimus siseõutes. Suured pidustused, laadad ja rahvakogunemised olid linnast väljas. Samuti oli Assuri linn Lõuna-Mesopotaamia ja Väike-Aasia vaheliseks kauba sõlmpunktiks ning 614 eKr Assuri linn purustati meedlaste poolt. Babüloonia linnad: Babülon, Babüloni linna ajalugu sai alguse Vana-Babüloonia ajast. Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jõuavad. Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind tsikuraat peatempliga. On ka teateid mitmekorruslistest elamutest, mis olid ehitatud platvormile, selleks et
4. aastatuhandel teist poolt nimetatakse Lõuna-Mesopotaamias Uruki perioodiks. Uruk ei olnud aga kaugeltki ainuke linn, kogu Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud. 4. aastatuhat on mitmete tehnoloogiliste muutuste aeg purjelaev (paat tegelikult), künnipõllundus, ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja-Kaukaasiast, Poolast), kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei
keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule. Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III aastatuhendel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Silmapaistva tähtsusega Idamaade ajaloos on suurejooneline Mari kuningaloss ja seaslt leitud kiilkirjaarhiiv. Assüüria kuningas Samsi-Adad allutas Mari ajutiselt oma ülemvõimule. 1759 vallutas Hammurabi Mari riigi ja hävitas kuningalossi. Vana-Babüloonia riik 19. 17. sajandil
annaabi.ee 
