alustati juba 1994. aastal ja see peaks täielikult valmima 2013. aastaks. KeilaJoa Hüdroelektrijaam see toodab aastas ca 2500 MWh elektrit Kohapeal personal puudub, töö käib kaugjuhtimise teel Elektrijaama võimsus on 365 KW ja aastatoodanguks on ligi 2,5 GWt. Ajalugu Vanimad märkmed pärinevad aastast 1555 (loodi sinna kalakasvatus ja viljaveski) 1928. aastal hakati seal tootma elektrit 1936. Aastal: moderniseeriti elektrijaama, laiendati kalakasvatuse hooneid ja ehitati uus veevõtukanal 1950. aastal juurdeehitis, suurendati võimsust kuni 250 KWni KeilaJoa mõis HEJ kõrval asuv mõis Renoveeritakse Üks KeilaJoa vaatamisväärsustest Andrei Dvorjaninov ja Aleksandr Giduljanov
maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km² suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks
kohta 3771 kg piima . Pihkva mõisa telliskivitehas. Pickwa mõisal oli telliskivitehas, mis asus Mallo Jaani maja juures. Seal olid tellisekuivatuse kuurid, telliste tükke ja samas tehases valmistatud kive on seal 13 praegugi. Savi kaevati sealtsamast. Kui savi samal pool jõge otsa lõppes, hakati savi kaevama teisel pool jõge. Tehases tehti hiljem isegi savin õusid. Pikva mõisa telliselöövi aastatoodanguks oli 3 000 000 tellist. Eesti Vabariigi lõpuaastatel kuulus Pikva teliskivitehas koos 4,59 ha Voldemar Jõeste (endine Johanson) s ündis 24.10.1886.a. (vana kalendri j ärgi) Laitse mõisas, Nissi kihelkonnas, Harjumaal, m õisa tisleri teise pojana. Elas Tuhala vallas, Kose kihelkonnas, kus sai ka algkoolihariduse ja õppis telliskivimeistriks. Umbes 18aastaselt asus elama Tallinna. Peale kaitseväeteenistust elas lühikest aega Tallinnas, siis
Uus-Guinea ja Peruu. Kulda on kaevandatud ka meie põhjanaabrid soomlased (1980. a. 1,3 tonni). 1935. a. leiti Saariselkält 392,9-grammine ehe tükk ja mõni aasta tagasi Ivalojoe lisajõekesest 145-grammine kullapala. Kulla tootmine on aastati väga erinev ja sõltub suuresti tehnika täiustumisest, nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning õnnelikest leidudest. Näiteks toodeti LAV-s kulda 1970. a. 1000 tonni, aga 1982. a. kõigest 656 tonni. Kulla keskmiseks aastatoodanguks loetakse 1500-1800 tonni, millest LAV annab umbes 500-700 (1995. a. 522,4), Venemaa 200-300 (1995. a. 142,1), Kanada 100-150 (1995. a. 150,3), Hiina 50-150 (1995. a. 136,4), USA 200- 330 (1995. a. 329,3) ja Austraalia 200-300 (1995. a. 253,5) tonni. 1830. a. tõusis kullatootjate seas esikohale Venemaa, kes 1847. aastani andis ligikaudu kaks viiendikku maailma toodangust. 1848. a. möödus temast USA ning 1960. a. Austraalia
.60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %
sajandi alguses arhitektuuriliselt kauneimaks tööstusehitiseks Eestimaal ja on hetkel Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem, kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku. Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m
tegur. Suuremad loomafarmid Puurmani vallas: Lillevälja seafarm, Saduküla veisefarm, Pikknurme veisefarm. Lillevälja seafarm. Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ. Lillevälja seafarm on spetsialiseerunud põrsaste tootmiseks, mistõttu seal puudub nuumaosakond. Farm on osaliselt rekonstrueeritud tänapäeva nõuetele vastavaks. Kasutusel on 1650 emiskohta ning aastatoodanguks on 36 300 põrsast. Tekkiv sõnnikukogus (vedelsõnnik) on arvutuslikult 5950 m 3, mille mahutamiseks on farmi territooriumile ehitatud sõnnikuhoidla mahutavusega 6000 m 3. Farmi laiendamise ja täismahus kasutamise kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine 2008. aastal keskkonna konsultatsioonifirma ELLE (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment) poolt, mille aruanne on heaks kiidetud Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt. Vedelsõnniku äravedamiseks ning
annaabi.ee 
