Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe
pühendatud monument Toomemäel Tartu Tähetorni ees. F. G. W. Struve monument ei ole klassikaline inimskulptuur, vaid pigem oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos. Skulptuuri vormimängus on skulptor lähtunud silindrilisest päikesekellast (alumine osa) ja liivakellast. Monument tervikuna kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse. -Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613-1913. Sild on pühendatud Parroti kaasaegsele, keiserliku ülikooli asutamisürikule alla kirjutanud Aleksander I-le, kelle bareljeef kaunistab silla Vallikraavi tänava poolset külge.
Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja järelvalve alla. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Kuradisild Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613-1913. Esimene, teravate kaartega uusgooti sild ehitati 1808. aastal J. W. Krause projekti järgi Kust on tulnud Kuradisilla nimi, ei ole teada. Kirjanduses pakutakse mitut varianti. Neist ühe järgi olevat eeskujuks Kuradisild Reussi jõel Sveitsis. Ka võis põhjuseks olla ehitustööde juhataja Mannteuffeli nimi (Teufel - saksa k 'kurat') . Või siiski tumedat tooni Kuradisilla nimi pärineb vastandusest läheduses asuva heledama Inglisillaga.
Harilikult ei püsinud tavalised elunähted, nagu seda oli talu ühe või teise hoone ehitamine, kohaliku rahva mälestuses kaugemale kolmandast põlvest - seega võivad suust suhu kandunud andmed selles osas ulatuda kuni 100--150 aasta piirini. Ehitiste vanuse kindlaksmääramisel aitab kaasa küll täpsem konstruktsioonide analüüs, kuid seegi ei anna alati soovitud tulemusi. Suureks abiks hoonete ehitusaja kindlaksmääramisel on aastanumbrid, mis mõnikord hoone ehitamise ajal kuhugi palgi või uksepiida sisse lõigati või põletati ( Tihase 1974: 52). 3.1 Seinad "Vanemal ajal oli põhiliseks ehitusmaterjaliks puit ning abimaterjalidena kivi, savi, õled jms. Kasutati tavaliselt männi- või kuusepuud, lehtpuud kasutati ainult mõne kõrvalhoone ehitamiseks ja sedagi siis, kui okaspuud polnud võimalik kätte saada" (Tihase 1974: 52). Ehituspuude raiumisele ja nende otsimisele pöörati suurt tähelepanu. Vana kombe
annaabi.ee 
