SS natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei, mis allutati SS-le Majanduse riiklik reguleerimine. Hitler püüdis ületada majanduskriisi riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli ühtne suur eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu , lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus 4-aastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks. Ehitati pikki kiirteid. Kõik need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd. Sõjakas välispoliitika. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Armee Wehrmacht. Saksamaa üksused marssisid Reini piirkonda. Inglismaa ja prantsusmaa ei pidanud ohtu nii suureks, et midagi ette võtta, vaid otsustasid järele anda, kuid sellisel lootusel polnud mingit alust.
2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid. 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933
ta otsustas lõpetada nepi loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet nep lõpetati 1927 kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa punaarmee ümberrelvastamine kaupu sai osta talongide alusel kohtuväline karistussüsteem algas „rahvavaenlase otsimine“ näidiskohtuprotsessid kõik stalini vastased kõrvaldati stalini isikukultus industrialiseerimiseks nõuti inimestelt aina suuremaid makse ja riigilaenude ostmist tõusis toidukaupade hind 1930 ndate aastate lõpul nõukogudeliit möödus suurbritanniast, prantsusmaast ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest ei suudetud mööda minna usast
2) Parlament saadeti nii öelda vaikivasse olekusse 3) Keelustati ametiühingud 4) Streigid keelati 5) Suleti opositsioonilised väljaanded 6) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 7) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa 8) Tõsteti tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised. 9) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, mis allus SS-le (Kaitsemalev ehk mustsärklased), mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, juhid saadeti koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachhau). Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935
annaabi.ee 
