3) meelelahutusürituste korraldamine 4) kiiruisurent ja vaba-aja uisutamisvõimaluse pakkumine täiskasvanutele ning lastele 5) jääpinna rent erinevatele jäähoki- ja iluuisuklubidele 6) jooksuraja ja jõusaali rent soovijatele. 1.7 Omandivorm ja omanikud Omandivormiks on mittetulundusühing (MTÜ). Asutajad: Anti Pungar 1.8 Juhtimine, töötajad Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete aastakoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades ühingu liikmetele aastakoosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat enne aastakoosoleku toimumispäeva. Ühingu korraline aastakoosolek peetakse üks kord kalendriaasta jooksul. Vajadusel kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb vähemalt 30 % liikmetest ja otsuse poolt hääletab 50 % +1 koosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest. Hääleõiguslikud on kõik liikmed, kes hääletuse päevaks on vähemalt 16 a. vanad.
kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel. Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa,
nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel (1, lk. 190). 4 2. RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI JUHTIMINE Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel. Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori
Projekti raames töötab ELFis Ivar Jüssi. 13 HELCOM Teisipäeval, 6. märtsil peeti Soomes Helsingi Komisjoni (HELCOM) Läänemere keskkonnakaitse tegevuskava teine rahvusvaheline konverents, kus erinevad huvigrupid said esitada oma seisukohti tegevuskava kohta. Tänavu juba 28. korda peetaval Helsingi Komisjoni ehk HELCOM-i aastakoosoleku peamiseks teemaks oli samuti Läänemere tegevuskavaga seonduv, lisaks tehti ülevaade seni merekeskkonna kaitseks saavutatust. Läänemere tegevuskava puhul on Eesti juhtinud tähelepanu vajadusele paika panna ühtsed koostööpõhimõtted naftareostuse korral kaldapuhastamise ja määrdunud loomade ja lindude suhtes, samuti vajadusele käsitleda tegevuskavas sadamates laevaheitmete vastuvõtuseadmete piisavuse tagamisega seotud küsimusi.
Hakati avaldama Eesti krooni kurssi tähtsamate välisrahade suhtes. Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim, sest suvel algas rublaruumis uus hinnatõusupööris. [4] Eesti rahareform pälvis Läänes eranditult kiidusõnu. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosoleku raames toimus Eesti majandust ja pangandust põhjalikult tutvustav seminar. Tihenes koostöö Rahvusvahelise Valuutafondi (S. Kallas arvati fondi koostöökomitee liikmeks) ja Rahvusvahelise Arvelduspangaga. [4] KOKKUVÕTE Eesti Pank on alguse saanud juba 1919ndal aastal alustades riigipangana ning muutudes kommertspangaks tänu tegutsemisele tavalise laenu- ja hoiupangana. Kuid tugeva majanduse eelduseks olid rahareform (Eesti Kroon sai seaduslikuks maksevahendiks) ja
annaabi.ee 
