Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aastaajalist" - 4 õppematerjali

Punahirv
11
odt

Punahirv

põldudele sööma. Kodupiirkond Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem ­ 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 ­ 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 ­ 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 ­ 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast

Loodus → Loodusõpetus
15 allalaadimist
Võrtsjärv
12
doc

Võrtsjärv

Seetõttu on Võrtsjärve vesi kaltsium-vesinikkarbonaatset tüüpi ja üsna kõrge mineraalsusega. Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1. Kuna jää tekkimisel tõrjutakse suurem osa lahustunud aineid sellest välja, kontsentreeruvad mineraalained jää alla jäävas vabas vees. Jää teke ja sulamine mõjutavadki Võrtsjärves lahustunud mineraalainete aastaajalist muutumist kõige tugevamini. Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni suurenes sulfaatide sisaldus Võrtsjärves 2,7 korda ja kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee ioonkoostise muutus on aga just kloriidide hulga ühtlaselt kiire vähenemine lühikese ajavahemiku jooksul

Bioloogia → Hüdrobioloogia
46 allalaadimist
Etoloogia täiendmooduli konspekt
12
doc

Etoloogia täiendmooduli konspekt

Mänd) · Mis on seni teada keskkonnatingimuste mõjust soolisele dimorfismile (SD) kehasuuruses ja mõnedes muudes tunnustes? Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse silmis soolist dimorfismi, aga esineb ka põlvkondlikku ja aastaajalist dimorfismi. Seni teada: Ebasoodsad keskkonnatingimused kajastuvad soolise dimorfismi puhul kehasuuruse vähenemises, sest suurem sugu (mehed) kellel on suurem toidunõudlus kannatab rohkem ja vähendab seetõttu oma kehasuurust, et ei peaks kannatama toidupuuduse käes. -Lindudel/imetajatel on isased suuremad kui keskkonnatingimused on head, putukatel emased suuremad kui keskkonnatingimused head

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

külastajate loenduritel põhinev seireprogramm. Alates aastast 2006 on Morbihan´i rattateede võrgustiku teedele paigaldatud 23 automaatset loendurit 15-sse seirekohta. Kaheksas seirekohas loendatakse jalgratturid ja jalakäijad eraldi, seitsmes seirekohas neid ei eristata. Seireprogrammi pikemaajalised eesmärgid on: • uurida erinevate kasutajate voogusid ning hinnata nende kasutuseelistusi; • tuvastada külastajate jaoks kõige atraktiivsemad kohad ning uurida aastaajalist varieerumist; • kohandada vastavalt majandamismeetmeid, võrgustiku säilitamist ja hooldust ning uute infrastruktuuri otsustuste tegemist; • põhjendada edasisi projekte ja investeeringuid. 68 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Samaaegselt seireprogrammi rakendamisega loodi uus asutus: Looduspärandi ja sageduse

Loodus → Loodus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun