tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Anglosaksi eepika Anglosaksi eeposes kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid
Teda seostati luksuse ja kaunite asjade lembusega ning ta polnud neid soetades just alati valiv. Ta nõustus hindamatu kaelakee Brisingameni omandamise nimel magama 4 kääbusega. Aga Freja oli ka vapper- ainult tema julges pakkuda mõdu juba purjus hiiule Hungrerile , kes ähvardas Asgardi maatasa teha -tema viha võis olla hirmuäratav. Freja kui suguiha kehastus paistis silma oma himura ja kirgliku loomusega. Loke heitis talle ette , et ta on maganud kõikide aasidega ja sealhulgas ka oma lihase vennaga. Hiiutar Hyndla süüdistas teda aga isaste jahtimises. Jumalanna ise äratas himu kõikvõimalikes olendites- hiid Trym varastas Thori vasara , et vahetada see välja Freja vastu, kääbus Alvis aga alustas talle saatuslikuks osutunud tarkuse võistlust Odiniga ,sest lootis võidu korral auhinnaks saada endale Freja, Asgardi kantsleid ehitanud hiid nõudis töötasuks päikest, kuud ja Frejat- valguse ,elu ja kasvamise jõude sümboliseerivat kolmainsust
Romantikute seas saidki ülipopulaarseks ,,Ossiani laulud". Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole 1
aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega. "Eddas" on laulud jagatud kaheks: 1). mütoloogilised loomislaulud 2). kangelaslaulud, mida on kaks korda rohkem kui esimesi. Jumalad on inimlike nõrkustega, pole surematud. "Eddas" antakse realistlikud maailma loomise võimalused, leidub ka maailmalõpu ettekuulutused. Enamik kangelaslauludest "Eddas" toetub lõunagermaanlaste pärimustele, kus ei ülistata ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine. Au tuleb hoida.
annaabi.ee 
