" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge
" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge
(mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 4-ks 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? Kolhoosi kartuleid ja maisi korjama. 10.Kuidas suri Aarne isa? Teda tapeti tšekaas võideldes Eesti vabaduse eest. 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? Veenpere 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates).
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? 17
Hüvasti kollane kass Autor: Mati Unt Käes oli viimane suvepäev. Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju
kass” miljööst ja muud säärast Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljöö on vägagi koolilik, sest kogu tegevus koosneb iseseisva elu lävel seisva nooruki minajutustustest. Veel enne seda kui peategelane Aarne läheb Tartusse õppima, on autor kujutanud kõigile õpilastele tuttavat, aga samas väga kurba tunnet – suve viimased päevad. Raamat ilmutab lugejale ühikaelu, hängimist sõpradega ja pingelist armuelu. Konservatiivne vanatädi Ida teeb Aarnele pärast tegusat suve, vägagi imelikult, kiire ruumituuri. Aarnele ema eest olev Ida oli, kuidagi põlgavalt, puhtaks teinud ainult Riiuli ja otsinud mõned üksikud riidepuud. Ida ei jätnud märkamata Aarne suvega saavutatud pikkusekasvu, kirjeldas tema juukseid kui karmisid juukseid ning mainis vanade aegade mälestuseks:”Mäletad, Aarne, kuidas ma õpetasin sind öösel tuld vaatama? Jah… Ma usun, et sel aastal läheb meie elu palju rahulikumalt, eks?” Istudes diivanile ,
Ükskord kui ta külla tuli siis nutiis koos tädi Idaga ja läks siis kohe ära,tuli lihtsalt nutma.Aarne saab kooli palju kaksi ja halbu hindeid,mis masendavad teda.Raamatu lõppu poole saab Tädi Ida tema peale juba nii pahaseks,et ütleb,et aarne peab ise endlae toitu ostma,tema enam süüa ei anna.Nii juhtubki Paar,kolm päeva pab aarne hakkama saama saia,võiga ja juustuga.Tal on kõhtu väga tühi ja kodus ta kardab olla.Kuid lõpuks õnneks annab tädi ikkagi süüa,kuna arvab et andis Aarnele korraliku õppetunni.Tema suhtest Maiaga ei tule midagi välja,kuna ta leiab et ei armasta teda ikkagi,kuigi nad olid koos peaaegu aasta.Maiale meeldib ta väga ja üritab ikkagi nende suhet korda saada.Kuid Aarnele hakkab hoopis teine tüdruk meeldima Eda,kellega hakkab ta käima.Raaamtu lõpus saadab Maia Aarnele kirja,kus teeb palju etteheiteid,et aarbe aitas teda nii paljus ja siis võttis jällegi kõik ära.Saabub kevad ja kool saab
Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad. Aarne tahab, et Maia tegeleks joonistamisega ja läheks, kunstikooli, kuid tüdruk ei taha. Aarne ja tädi suhted muutuvad aina
Hüvasti, kollane kass Lugesin Mati Undi raamatu ,,Hüvasti, kollane kass". See oli noorteromaan, mis rääkis maapoisi Aarne viimasest keskkooliaastast Tartus, tema elust ning suhetest ümbritesevate inimestega. Üks peategelane on veel tädi Ida, kes on selle korteri omanik, kus Aarne elab. Ida üritab Aarnest korralikku kodanikku kasvatada, kuid Aarnele see ei sobi ning seetõttu tülitseb ta Idaga palju. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kuidagi teistmoodi üles ehitatud kui teised noorteromaanid, mida ma varem lugenud olen. See rääkis palju Aarne sisemistest tunnetest ja tema muredest, mis olid reaalsemad, kui paljudes teistes raamatutes olevad inimeste mured. Ka tegelased ei olnud kuidagi erilised, vaid oli täitsa sarnased tänapäeva noortele. Täiesti sarnased nad ei saakski
õpetussõnu endale talletada ning tädi loobus sellest ja lasi Aarnel olla rikutud. Kuna tädi Ida nõukogude piirid nägid ette et noormees peab olema viks ja viisakas , õppima hästi , korrektne , ei õpi kahtedele ja ei käi väljas tüdrukutega musitamas. Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud ning Aarne hakkab teda jälitama. Maiale meeldis Aarne väga aga kahjuks ei tule nende suhtest midgi välja kuna Aarnele meeldib siiski Eda. Maia on väga enesekriitiline tüdruk. Ta arvab pidevalt et ta pole Aarne jaoks piisavalt hea ja ta arvab ka et ta ei oska absoluutselt joonistada ja tema pildid on koledad. Samuti arvas tüdruk et tema on süüdi Aarne allakäigus ja halbades hinnetes.
ERLE MAIDO 7 19.09.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Analüüsi teksti pealkirja seoseid sisuga. Teksti peakiri oli seotud Maia kahe kõige olulisema küsimusega Aarnele, et kas tema on see tüdruk, keda Aarne on otsinud ning mida Aarne elult õigemini otsib (rida 36; 96). Maia ja ka Aarne peas on nii palju küsimusi, millele nad soovivad vastuseid leida. 2. Iseloomusta Maiat ja Aarnet ning nendevahelisi suhteid. Põhjenda tekstinäidetega. Maia on kartlik (rida 23). Ta kardab tulevikku ja tahab kindel olla, et Aarne teda ikka armastab (rida 30). Maial on madal enesehinnang (rida 14-18). Aarne on naiivne ja ei tea, mida elult tahta. Ta tahtis Maiat muuta ja ei
Küsimused: 1. Iseloomusta Aarnet. Kas sulle meeldib Aarne? 2. Kas pead õigeks Aarne katset Maiat ümberkasvatada? 3. Miks ütleb teose lõpus Aarne tädi Idale, et just tema on teda ära rikkunud? 4. Millised olid nõukogude aja ootused noortele? 5. Millised on teose põhiprobleemid? 6. Iseloomusta Undi kirjutamisstiili? 7. Millised olid Aarne ja õpetaja Korneli suhted? 8. Mida arvad teosest sina? Vastused: 1.Mulle ei meeldi Aarne, sest ta oli väga kangekaelne, ta ei viitsinud ja tal puudus tahe midagi teha, kuid siiski talle meeldis Maia, ainult tema aitamist ta tõsiselt võttiski. Kuid tal puudus järjepidevus ja lõpuks läks ka neiu aitamine luhta. Kunagi ei hakanud Aarne vastu oma tädile ja ta ei püüdnudki naisest aru saada, end muuta või õigustada. 2.Aarne üritas Maiaga olles ja teda õpetades enda probleemid tahaplaanile jätta ja Maia läbi ka ennast aidata. Maia küll püüdis, aga mitte enda, vaid poisi pärast ja sellega tappis ta enda a...
rongile pihta, isa suri silmapilkselt. Peale isa surma tuli perele appi Aarne onu, kuid ei läinud kaht kuudki, kui suri tema ema. Ta ema haigestus difteeriasse. Ka Aarne sai emalt nakkuse ning nad mõlemad saadeti haiglasse. Nüüd jäi Aarne ja ta õdede eest hoolitsema nende onu ja vanaema. Vanaema oli tavaliselt lastega kodus ja onu tööl. Aarne vanaema tervis hakkas minema kehvaks ning siis pidi ta hakkama ise toimetama ning näiteks süüa tegema. Aarnele hakkas ka huvi pakkuma tehnika ja meisterdamine. Ta näiteks valmistas oma onuga jõuluehteid, igasuguseid elektririistu ja isegi lootusetult rikkis külmkapi käima pannud. Kui ta lõpetas seitsmenda klassi, arvas ta onu, et ta võiks minna elektromehaanika tehnikumi. Aga kuna Aarne oli juba teatris käinud, tahtis ta hoopis näitlejaks saada, ta oli paar viimast aastat näiteringis kaasa löönud. Siis onu soovitas Aarnel minna Tallinna 2. Keskkooli, kus hakkas teatritegemine suurelt pihta
illusiooni, enesepettuse või lohutava valega. Reaalses teos kogevad tegelased määratust, sundseisu, käitumise determineeritust, ainult refleksioonides arutletakse teistsuguse käitumise võimalikkuse üle. Seega on autor sellist tüüpi tegelaste valiku ja isikuvabaduse alaks jätnud nende teadvuse, siseelu. See sisemaailma autonoomsus on väikestes romaanides mitmetahuliselt välja arendatud ning ühtviisi iseloomulik Ruuben Illimele «Pillimehes», Aarnele «Väikeses reekviemis suupillile» ja Jaanile «Munades hiina moodi». Oma sisemaailmas üritavad nad olla vabad, sõltumatud, asetuvad väljapoole head ja kurja, koguni väljapoole aegruumi, et sel viisil vabaneda süütundest, vastutusest, moraalsest ummikust. Mida enam on tegelane reaalelulises käitumises allunud momendi nõudmistele või koguni konjunktuurseile kaalutlusile, seda enam süveneb ta pärast
annaabi.ee 
