klassis vastama. (Autor jutustab sellest, mis saab edasi tulevaste aastate jooksul, mida Aarne ise veel ei tea.) /-/ Jõululaupäev. Sel päeval läks taas Aarne Maiaga välja. Aarne nõudis Maialt, et too usuks temasse ja endasse samuti. Ja nõnda nad konutasid jõuluõhtul lumisel kalmistupingil. /-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana-aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/ Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud. Indrek oli Andole luuletuse kirjutanud. Indrek ütles: ,,Naiste pärast ei tohi ka liiga kannatada. Natuke võib, aga mitte äärmusteni." Sellel päeval
klassis vastama. (Autor jutustab sellest, mis saab edasi tulevaste aastate jooksul, mida Aarne ise veel ei tea.) /-/ Jõululaupäev. Sel päeval läks taas Aarne Maiaga välja. Aarne nõudis Maialt, et too usuks temasse ja endasse samuti. Ja nõnda nad konutasid jõuluõhtul lumisel kalmistupingil. /-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana- aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/ Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud. Indrek oli Andole luuletuse kirjutanud. Indrek ütles: „Naiste pärast ei tohi ka liiga kannatada. Natuke võib, aga mitte äärmusteni
Aarne sõber Ando, kel oli eumõte paigas. Õpetaja Kornel, kes uskus tädi Idat ning kellega Aarne läbi ei saanud. Eda, tüdruk kelle vastu olid Aarnel isegi siis tunded, kui ta Maiaga oli. Eda ei olnud nagu Maia. Ta oli enesekindel ning ei lasknud endaga lollitada. Tegelaste kujutamine: Minu meelest ei olnud teoses palju kirjutatud tegelaste välimusest ja kõneviisist. Rohkem kirjutati käitumisest, tunnetest ja üksteisega suhtlemisest. Näiteks see, kuidas tädi Aarnega rääkis ning poisi emale valetas ning noormeest alusetult süüdistas ning Maiat oma kõnepruugiga solvas. Miljöö: Teose keskkond oli vägagi realistlik, kuna midagi polnud välja mõeldud ning need olid sündmustikud igapäeva elust, mis võivad ka tänapäeval olla, kuid natukene teises võtmes. Pigem oli niipidi, et ümbrus mõjutas tegelasi. Eriti Aarnet muutis see keskkond ja need olukorrad ning kahjuks mitte paremuse poole.
Aga Ivol oli siiski õigus. Võib hulluks minna, kui päevad, nädalad ja kuud on aina vaikne, rahulik ja kultuurne, kui puuduvad mured ja ajalehti loetakse valjusti ette. On siis kommunism selline?" ,,Kollases kassis" käsitleb Unt probleeme, millega tänapäeva nooruski maadeb, nagu näiteks (vastamata) armastus, tülid vanematega, ,,mõistmatu" ühiskond ning raske, ja, noore inimese vaatepunktist, kohati mõttetu elu. Tundliku hingega noor kirjanik samastab ennast romaani peategelase Aarnega ning tänu sellele kooruvad raamatust välja ka tema tollased seisukohad. Romaanis ilmneb, et Unt ei talunud, kui teda kontrolliti. Peategelane Aarne ei salli, kui tema üleliia pealetükkiv tädi Ida üritab tema elu korraldada ning tema eest otsuseid teha ning teda mõjutada. Samas on ta ise otsustusvõimetu ning ei oska näiteks valida kahe tüdruku vahel või üldse otsustada, millega ta tulevikus tegeleda tahab või mis temast võiks saada. Tema noorele inimesele nii tüüpiline
Aga Ivol oli siiski õigus. Võib hulluks minna, kui päevad, nädalad ja kuud on aina vaikne, rahulik ja kultuurne, kui puuduvad mured ja ajalehti loetakse valjusti ette. On siis kommunism selline?" ,,Kollases kassis" käsitleb Unt probleeme, millega tänapäeva nooruski maadeb, nagu näiteks (vastamata) armastus, tülid vanematega, ,,mõistmatu" ühiskond ning raske, ja, noore inimese vaatepunktist, kohati mõttetu elu. Tundliku hingega noor kirjanik samastab ennast romaani peategelase Aarnega ning tänu sellele kooruvad raamatust välja ka tema tollased seisukohad. Romaanis ilmneb, et Unt ei talunud, kui teda kontrolliti. Peategelane Aarne ei salli, kui tema üleliia pealetükkiv tädi Ida üritab tema elu korraldada ning tema eest otsuseid teha ning teda mõjutada. Samas on ta ise otsustusvõimetu ning ei oska näiteks valida kahe tüdruku vahel või üldse otsustada, millega ta tulevikus tegeleda tahab või mis temast võiks saada. Tema noorele inimesele nii tüüpiline
annaabi.ee 
