Kommunikatsioon, kaubandus, käsitöö, kõik elualad said uue hoo, kuna kõik oli lähedal ning oli ka palju inimesi, kes huvitus elatise teenimisest. Samamoodi levis jällegi usk, kuna linna kogukond käis peaaegu tervenisti kirikutes ning linnades elavad inimesed pidid olema eeskujulikud. Kõik eelnevad muudatused olid tegelikult edasiviivad ning isegi sõdadel olid mõnes mõttes head tagajärjed, kuna isegi eestlaste jõukus ju tegelikult kasvas aardeleidude põhjal. Muidugi oleks olnud ka veel palju arenguruumi, kasvõi selles, et talupoegadelt võetaks sunnismaisus kohustusena ära ning iga inimene oleks võrdne olnud. Sellised hüved kuuluvad siiski uuemasse ajajärku. Kuid siiski peab tõdema ristisõjad ja muistne vabadusvõitlus andsid suure hoo astumaks uude aega- keskaega.
Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand
Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ida-Eesti linnused. Ringvall-linnused 8-10 m kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Lääne-Eesti ja Saaremaa Kalevi-poja säng Meenutab suurt kõrgete otsetega voodit, mis 2-lt poolt Lõuna-Eesti kaitstud kas nõlvade, vallide või kraavidega. 2. Leidke seoseid aardeleidude ja linnuste ehitamise vahel. Kuna linnuste kaevamistel ja arheoloogilistel uurimistel on sealt leitud väga palju erinvaid aardeleide, siis see kõneleb inimeste rikkusest. Mida rohkem ning kallemaid aardeid, seda rikkamad linnused. 3. Mida võime ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal ? Inimesed hakkasid elama külades, kus olid mitmed talud lähestikus ning nende vahel jagati põllumaad võrdselt soodsa ja viletsa vahel. 4
24. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Kuna Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, siis rajati enamasti ringvall linnuseid, mis olid ehitatud tasasele maale ja linnuseõue umber tuli kuhjata kunstlik vall. Mujal Eestis, aga olid looduslikult kaitstud järsud nõlvad ja ei pidanud kunstlikku valli ehitama. 25. Milliseid selgitusi on välja pakutud keskmise rauaaja peit- ja aardeleidude peitmise põhjustena? Üks põhjus võis olla, et väärtesemed maeti maha sõjaohu korral või lihtsalt perekondliku aardelaekana. Tänapäeval arvatakse enamasti aga et näiteks pronksehete kogumid võisid olla peidetud ohvriandidena. 26. Mida võib ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal? Et hakkas kujunema küla kui administratiivne süsteem. Ehk kuna kogu maa polnud ühesugune jagati maa ribadeks ja iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. 27
Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand
Väli - mündi esi- ja tagakülje pind Serv - mündi külgedega risti olev pind Legend - mündile vermitud tekst Mündialus - seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis nägi ette, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätesttaud prooviga metallist Riia kaalumark ~208 gr, Liivimaa mündialus. 13. sajandil mainitakse ka sama rasket Tallinna marka. Hõbemark jagunes 16 loodiks, see omakorda 4 kvintinit, see 4 penni. Kuldmark jagunes 24 karaadiks, see 12 graani Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid.
annaabi.ee 
