seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad ko- geda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib au- tonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokku- tõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka 35 teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks eufooria, sagedane häälitsemine ja lihaste spasmid muudes keha piirkondades. Inimene ei saa orgasmi. Orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks meeletut heaolu ja õnnetunnet, mis inimest valdab. See ei ole üks ja seesama. Nad sarnanevad üksteisele. Et paremini arusaada sel- lisest seisundist tuuaksegi välja analoogia orgasmist
seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad ko- geda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib au- tonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokku- tõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks eufooria, sagedane häälitsemine ja lihaste spasmid muudes keha piirkondades. Inimene ei saa orgasmi. Orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks meeletut heaolu ja õnnetunnet, mis inimest valdab. See ei ole üks ja seesama. Nad sarnanevad üksteisele. Et paremini arusaada sel- lisest seisundist tuuaksegi välja analoogia orgasmist. Oma paremuse poolest on õndsuse tunne sek- sist kujuteldamatult parem
See on ülima heaolu psüühiline seisund, mis tuleneb sügavast alateadvusest ja on teadvusele kontrollimatu. Seda seisundit juhib hormoon nimega oksitotsiin. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokkutõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks eufooria, sagedane häälitsemine ja lihaste spasmid muudes keha piirkondades. Inimene ei saa orgasmi. Orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks meeletut heaolu ja õnnetunnet, mis inimest valdab. See ei ole üks ja seesama. Nad sarnanevad üksteisele. Et paremini arusaada sel- lisest seisundist tuuaksegi välja analoogia orgasmist. Oma paremuse poolest on õndsuse tunne sek- sist kujuteldamatult parem
Kas pärast sissetorget nuga patsiendi kehas pöörati? Vigastused võõrkeha sissetungist vaagnapiirkonna elunditesse Selliseid vigastusi tekitavad kehatüvesse altpoolt sissetungivad esemed, nagu torud, varred, vardad. Põhjuseks on enamasti kukkumine istmikule või seksuaalne väärkohtlemine. Vigastuse mehhanismi hindamine sisaldab küsimusi eseme pikkuse, selle omaduste ja sissetungimise nurga kohta. Tähelepanu! Kui ese on sisse tunginud otse aanuse või vagiina kaudu, siis on võimalik, et väliselt pole vigastusi näha. 7) Plahvatusest põhjustatud vigastused Gaasid, kütused, pommid, ilutulestiku vahendid või keemilised ühendid on sagedasemad plahvatuste põhjustajad. Seeläbi põhjustatud vigastused tekivad kolmes spetsiifilises faasis. a. Primaarne vigastus Primaarseid vigastusi põhjustavad plahvatusel tekkivad rõhulained. Eelkõige tabavad need