Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud
Võrdvõimalikud sündmused kui katse toimub täpselt smades tingimustes 8. Tõenäosus Tõenäosus näitab kui suure osa moodustavad soodsad võimalused kõikide võimaluste arvust. soodsad võimalused võidupunkti saamise võimalused Tõenäosus Kindla sündmuse tõenäosus on 1. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0. 9. Laen ja intress Laen e krediit on võlgu võetud vara, mille laenu saaja peab kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagastama. intress aadud laenu eest juurde makstud summa Intressimäär intressi suurust väljendav arv Rahanduses on aasta 360 päeva ja kuu 30 päeva. Lihtintress igaastase intressi arvutamise aluseks on ainult laenatud raha 10. Ringjoon ja ring Sirkel joonestusvahend Keskpunkt joonisel punt O Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasapinnal ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist Raadius ühendab keskpunkti ringjoone mistahes punktiga
teguri (korrutatava maatr iks i) veergude arv võrdub teis e teguri (teis e ma atriks i) ridade arvuga: A = aij , m × n, i =1, , m, j =1, , n B = bij , n × p, i =1, , n, j =1, , p A B = C, C = cij , m × p, i =1, , m, j =1, , p Ele mend i c i j s aame, kui korrutame maa triks i A i- nda rea ele mend id maa triks i B j -nda veeru vas tavate elementid ega j a s aadud korrutis ed liidame. b1 j cij = ai1 b1 j + ai 2 b2 j + + ain bnj , b2 j ai1 ai 2 ain . Ehk n cij = aik bkj k =1 bnj 1 4 0 1 N äid e A= B=
trans itiivn e. N äide: Leida hulgal A= { 1,2,3} määra tud relats iooni R= { (1,2),(2,3),(3,2)} trans itiivn e s ulund j a refleks iivne trans itiivne s ulund. A ntud relats ioon pole trans itiivne s es t s is aldab paare (1,2) j a (2,3) kuid ei s is alda paari (1,3). S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3). S eega lis ame es ialgs ele relats iooni le 3 uut paari (1,3), (3,3) ja (2,2). S aadud relats ioon R 1= { (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne j a refleks iivne J ärelikult es ialgs e relats iooni s ulundiks on relats ioon R1 ehk R + = R1. Et lis ada veel reflektiivs us t peame lis a ma kõi k paarid kuj ul (a,a) ehk R * = { (1,1), (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne 6. Funktsioon F unkts ioon on relats iooni erij uht. D ef: Fu n k ts ioon f hu lgas t A hu lk a B on s ellin e relats ioon hu lgas t A hu lk a B , et
trans itiivn e. N äide: Leida hulgal A= { 1,2,3} määra tud relats iooni R= { (1,2),(2,3),(3,2)} trans itiivn e s ulund j a refleks iivne trans itiivne s ulund. A ntud relats ioon pole trans itiivne s es t s is aldab paare (1,2) j a (2,3) kuid ei s is alda paari (1,3). S amut i on ole mas (2,3) j a (3,2) kuid pole paare (2,2) j a (3,3). S eega lis ame es ialgs ele relats iooni le 3 uut paari (1,3), (3,3) ja (2,2). S aadud relats ioon R 1= { (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne J ärelikult es ialgs e relats iooni s ulundiks on relats ioon R1 ehk R + = R1. Et lis ada veel reflektiivs us t peame lis a ma kõik paarid kuj ul ( a,a) ehk R * = { (1,1), (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne j a refleks iivne 6. Funktsioon F unkts ioon on relats iooni erij uht. D ef: Fu n k ts ioon f hu lgas t A hu lk a B on s ellin e relats ioon hu lgas t A hu lk a B , et
teguri (korrutatava maatr iks i) veergude arv võrdub teis e teguri (teis e ma atriks i) ridade arvuga: A aij , m n, i 1, , m, j 1, , n B bij , n p, i 1, , n, j 1, , p A B C, C cij , m p, i 1, , m, j 1, , p Ele mend i c i j s aame, kui korrutame maa triks i A i-nda rea ele mendid maatr iks i B j -nda veeru vas tavate elementid ega j a s aadud korrutis ed liidame. b1 j cij ai1 b1 j ai 2 b2 j ain bnj , b2 j ai1 ai 2 ain . Ehk n cij aik bkj k 1 bnj 1 4 0 1 N äid e A B
Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati Asutava Kogu valimistähtaeg 1.-3. veebruar 1919. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasi valitsusele erakorralised volitused. Nii läks seadusandlik kui ka täidesaatev võim valitsuse pädevusse, Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelvalvest. Valitsus kasutas aadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Selline valitsemispraktika Vabadussõja oludes tekitas ärevust. Kohaliku omavalitsust piirasid sõjaväelased, kes sekkusid kohalike omavalitsusse ja panid kehtima oma sundmääruseid. Eriti seetõttu otsustas Maanõukogu raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk.
annaabi.ee 
