võimalik kasutada. protsessor, juhtautomaadiks aga edastakse korraga ühe- või välisseadmete poole käib Horisontaalne - suur protsessori töid juhtiv kahebaidiline sõna. Aadressisiini siinitsükli kaudu. mäluraiskamine. V-H - mikroprogrammiautomaat. 8 biti abil saab edastada aadresse *andmevahetus katkestusega- kompromiss eelnevatest. Juhtautomaat sisaldab 0.
Juhtseadme protsessori, mälu ja sisend-väljundliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine- mitmejuhiline ühendus, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta
katkestuseta andmevahetus - kõik väljundseadmed on passiivsed ja protsessor määrab ära pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Siinidraiver - element, mis eraldab mingi seadme siinist. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks.
1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida 6 kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi
protsessori, mälu ja sisend-väljundliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine- mitmejuhiline ühendus, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. 18 Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait)
Vajalik tingimus süsteemi Sünkroniseeritakse ühe "master clock-iga" Siini võimsustarbe vähendamine planeeritavuse tagamiseks Tüüpiliselt algkäivitusel · Väiksem ümberlülituste arv: tark kodeerimine, (m=protsessorite arv): Hajutatud sünkroniseerimine: aadressisiini Tüüpiliselt aeglasem kui valmis disain. Mis on head küljed: Kogutakse informatsiooni naabritelt lülituste arvu vähendamine kasutades Ajaliste piirangute mittetäitmine on Väga hästi ennustatav Arvutatakse parandusväärtus korrelatsioone seetõttu reaalses keskkonnas väga
juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16-soonelised, nende kaudu edastatakse korraga ühe- või kahebaidine sõna. Arvutites kasutatakse nii kolmesiinilist aadressi- (A - address), andme- (D - data) ja juhtsiiniga (C - control) kui ka kahesiinilist, s. o ühise aadressi ja andmesiiniga ning eraldi juhtsiiniga süsteemi. Vastavad struktuurid on joonistel 2.2 ja 2.3. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamasoonelist siini
korda 216 kuuga ehk keskmiselt 1,94 korda iga 18 kuuga. 12 2.2. Muut- ja püsimälu Nagu ülaltoodud joonisest selgus on mikroprotsessoris sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele.
annaabi.ee 
