võim enam Itaaliasse ei ulatanud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka seisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaanamaakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. NORMANNID LÕUNA-ITAALIAS: 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid. 12. Sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia sitsiilia kuningriigiga. MELFI KONSTITUTSIOON 1231: Pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud.
linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks
Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias Normannid on viikingite järeltulijad. 1050 tungisid normannid Lõuna- Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11. sajandi keskel, kestis enamiku 12. sajandist ja tõi
Gvelfid ja gibelliinid. Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise konflikti kaudu. Itaalias: gvelfid toetasid paavsti ja gibelliinid keisrit. Nende omavaheline võitlus mõjutas kohalike poliitiliste juhtide valimist. Itaalia linnriigid. Vahemerekaubanduse pealt rikastuvad iseseisvad linnriigid tekkisid umbes 11.-12. saj. Nendele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias. u 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12 saj. algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga Melfi konstitutsioon 1231 Sitsiilia kuningas ja S-R keiser Friedrich II koondas kokku Sitsiilias kehtivad seadused loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja